Kommentaarid Kas ma olen blogija? kohta

Kirjutas Tiia

Tiia — Sat, 31 Jul 2010 14:44:36 +0000

ma ei ütleks, et ma blogimisest väsinud oleks, aga minulgi sama asi, ei ole sellist entusiasmi enam. mötlesin ükspäev blogija staatust.
siis kui blogi tehakse, ollakse sellises “lapsepõlve”ärevuses ja põnevuses, kas keegi ikka loeb ja appi, ma kirjutan ja oi, kui tore. saadakse omasuguseid mängukaaslasi

siis tuleb “teisemlise iga”. öeldakse palju, karjutakse võimalikult palju kommentaarides kaasa, kirjutatakse uljalt ja palju.

“varajane täiskavanu iga”. teatakse ja tuntakse blogimaailma, teatakse mida tohib ja mida ei, kirjutatakse endiselt aktiivselt, aga iga kirjutise ja kommentaari peale ei vihastata ega põeta enam.

“täiskasvanud blogija” saavutanud staatuse teiste seas, teda tuntakse stiili ja kommentaaride põhjal. ta on teinud endale näo.
kirjutab siis kui viitsib või kui midagi öelda on. muigab noorte ja ärevate peale, kes alles leiavad end siin blogimaailmas ja meenutab heldinult seda ärevuse aega, mil ise veel noor blogija oli.

“rauk blogija” käib paar korda aastas vaatamas, mis toimub, kirjutab ehk üks kaks postitust, mille sõnum on enamasti- ei viitsi enam, olid ajad…

“surnud blogija” on kas blogi kustutanud või blogi sootuks seisma jätnud.
aga ta on endiselt blogija, virtuaalmaailmast ei lahkuta tiitlita.

Kirjutas A.I.V.O.

A.I.V.O. — Fri, 30 Jul 2010 10:35:00 +0000

Benjamin Franklin oli mitmekülgne inime.
Kuskilt lugesin, et alati oli ta kirjadele alla kirjutanud “B.Franklin, trükkal”.

Nõnna, et oled see, kes sa olla tahad/soovid…

Kirjutas Aarne

Aarne — Thu, 29 Jul 2010 07:08:51 +0000

Ma siiski võrdleks blogijat pigem ajakirjaniku kui kirjanikuga. Kui ajakirjanik hakkab keevitajaks, siis ta pole enam ajakirjanik.

Kirjutas Larko

Larko — Wed, 28 Jul 2010 13:26:26 +0000

Hüütakse ka endiseid presidente surmani presidendiks :-P

Ei tahaks väita, et näiteks Peeter Marvet blogija poleks, ehkki ta praegu enam kirjutab vaid siis kui tal enda arust midagi väga olulist öelda on ehk mõned korrad aastas. Aktiivne blogija ta enam ei ole, kuid blogija ikka.

Kirjanik jääb kirjanikuks surmani ja isegi pärast surma, ehkki ei pruugi aastakümneid midagi juurde ilmutada. Oluline pole postituste sagedus, mis enamasti ka kõigub. Ise olen mõnel periodil ühes päevas rohkem kirjutanud kui praegu nädalas. Maksab järjepidavus: see pole veel blogija, kes elus ühe või kaks postitust avaldab ja siis oma blogi unarusse jätab. See aga kindlasti, kes aastaid asja kallal nokitsenud, kuid mõnel ajal ei leia midagi tarka öelda.

Kirjutas Taimar

Taimar — Wed, 28 Jul 2010 10:20:08 +0000

Palju oleneb sisust ja blogi tüübist. Jakob Nielsen avaldab oma Alertbox’is jämedalt 2 artiklit kuus ja see ei tundu kriitiliselt vähe. Sisu on analüüsiv, tugineb andmetele reaalsest elust – sellise postituse kirjutamine võtab aega, aga veel enam kulub eeltöö peale.

Sama valdkonna teiseks näiteks toon 52 Weeks of UX lehe, mis avaldab rangelt iga nädal 2 uut artiklit. Tihedamini ei kujutaks ette.

Tahan öelda, et oluline on kvaliteetne sisu, mitte postituste arv aastas/kuus/nädalas.

Sellest hoolimata ei saa pooleaastaste pauside tagant midagi kirjutades end aktiivseks blogijaks tituleerida, see on jabur. Korra kuus ikka peaks, vähemalt.

Kirjutas tomm

tomm — Wed, 28 Jul 2010 10:16:33 +0000

Ma arvan, et kord nädalas ilmuv pikem analüüs ja kokkuvõte on minimaalne, mis hoiab blogijat vormis. Kui on väärt kirjutaja, siis teeks erandi, et kord kuus. Aga ma pean ka väga lugu mõnedest päevakajalistest blogidest.

Kirjutas Aarne

Aarne — Wed, 28 Jul 2010 06:59:25 +0000

Kui ma oleks praegu keevitaja ja mõne aja pärast enam ei keevitaks, siis ma ju poleks enam keevitaja? Mis siis, et minu keevitatud asjad endiselt koos püsivad?

Kirjutas A.I.V.O.

A.I.V.O. — Wed, 28 Jul 2010 06:36:56 +0000

Küsimusele vastates: Sa oled blogija ja sellest enam lahti ei saa. :D
Juhul, kui kustutad kõik sissekanded ära ja enam ei kirjuta ühtki blogi, kannad sellest hoolimata blogija aukartustäratavat tiitlit.
Juhan Liiv on eredamaid näiteid: oma hullumeelsuses põletas ta oma luuletused ja jutukesed ära, ega ta sellepärast minevikuhõlma vajunud…