Sideameti soovitus tugineb ITU-T soovitusele E.123 (Notation for national and international telephone numbers, e-mail addresses and Web addresses), mis määrab kindlaks telefoninumbrite, e-posti aadresside ja veebiaadresside kirjapildi.

Sellelt lehelt saab vastava soovituse tõmmata PDF formaadis. Samal dokumendile toetub ka Elioni soovitus.

Loomulikult ei pea seda viisi järgima rääkides aga kirja panna võiks siiski ilusasti.

Telefoninumbrite õigekirja hea tava peaks olema standardite järgimine – samuti, kui hea tava igal teisel alal. Siinkohal võiks küsida, miks valesti kirjutatakse ja head tava rikutakse. Jättes kõrvale peamised põhjused – laiskuse ja teadmatuse – võib oletada, et üks põhjus on mugavus. See vist ongi laiskus. Miks ma pean nii kirjutama? Mugavam on kirjutada 5544 300, mugavam on hääldada “viiskendviis, nelikendneli, kolmsada”. Väljaütlemiseks tundub kaks kohta mugavam, kui sada (3 kohta) ja see omakorda palju mugavam, kui tuhat (4 kohta).

Vähemlevinud kole-vale-variant on xx-xx-xxx ja selle modifikatsioonid. Selline kirjaviis oli levinud vene ajal, siis xxx-xxx ja xx-xx-xx. Kasutatakse paraku ka tänapäeval.

Kurvem lugu on see, et siin viidadtud rahvusvaheliste standardite vastu eksimist võib väga sageli kohata ka riigiasutuste veebilehtedel.

Ja lõpuks kivi isklikule peenramaale. Minu lemmik-valevariant on xxxxxxx või xxxxxxxx, kasutan seda igapäevaselt ja olen selle endale sisse harjutanud teadlikult, valesti, tehnilistel põhjustel, reavahetuse vältimiseks.

Kas kaks tühikut ei ole mitte saatanast?

Kinnitust ammutan siit – kuidas-kirjutada-nagu-asjamees … “Tühikuid kasutatakse ainult ükshaaval”