* * *

GPS satelliit saadeti viimati orbiidile 16. juulil kuid töökorras olevaks kuulutati see alles 14. oktoobril. Uut tüüpi satelliidil on 3 aatomikella ning esimesena kasutusele võetud tseesiumkell ei olnud piisavalt täpne. Peale seda, kui 5. oktoobril lülituti ümber rubiidiumkellale, saigi satelliit lõpuks kasutuskõlbulikuks. Oma 30 satelliidiga on GPS senini kõige täiuslikum GNSS süsteem.

* * *

1. oktoobril saadeti Prantsusmaalt Vene Sojuz kanderaketti kasutades orbiidile 2 Galileo satelliiti. Järgmine start on planeeritud 2012 aasta suveks. Natuke raske on uskuda, et süsteem praeguste plaanide järgi aastal 2014 kasutusvalmis saab. Ma olen oma blogiski erinevatele väga autoriteetsetele allikatel  viidanud ning kirjutanud paljudest nüüdseks juba mineviku jäänud aastanumbritest.

Galileo kohta avaldas Postimees 2 asjaliku artiklit: 1 ja 2.

* * *

Eilse seisuga on meil töökorras olevaid GNSS satelliitejärgnevalt: GPS - 30, GLONASS - 23, QZSS - 1. Praegu olen ma endiselt arvamusel, et tavaliseks navigeerimiseks piisab ka lihtsalt GPS satelliite vastu võtvast süsteemist. Kui su vastuvõtja, näiteks iPhone 4S, ka GLONASS satelliite kasutada oskab, siis võid üsna muretu olla.

The post Taevas satelliite paksult täis appeared first on Aarne bloog.

Väljavõtteid Delfi/Forte tõsisest tehnikauudisest:

GPS - süsteem, mis võimaldab määrata asukohta Maa pinnal mitme satelliidi raadiosignaalide võrdlemise teel.

Tegelikult võrdleb GPS vastuvõtja erinevatelt satelliitidelt edastatud raadiosignaali vastuvõtjani jõudmise aega. Lihtsustatult võib öelda, et kui sa oled Tallinnast 159, Pärnus 96 ja Tartust 78 kilomeetri kaugusel, siis oled sa Viljandis sest see on ainuke ühine punkt, kuhu eelpool viidatud linnadest just nii palju maad on.

Koosneb kahekümne neljast raadiosaatjate ja aatomkelladega varustatud satelliidist.

24? Alati ja igal pool 24. Tegelikult on praegu orbiidil 31 GPS satelliiti, millest töökorras on 30. Aatomkellad ja raadiosaatjad on tõesti väga olulised. Aatomkellast saadakse ajasignaal mida raadiosaatja abil välja saadetakse.

Lahendus võrdleb GPS-signaale kuni kuuelt satelliidilt ja arvutab aja, mis kulub signaali jõudmiseks igalt satelliidilt vastuvõtjani;

Mis number on 6? Mul on telefonis 12 kanaliga L1 vastuvõtja ja kontorinurgas seisab tõsine 140 kanaliga L1/L2 GNSS pill. Number 6 võib pärineda mingist niisugusest ajast, kui satelliit ratsutas dinosauruse turjal ja tal mahtus taskusse 6 kivi millega ta sind loopida sai.

Esimene uus GPS-satelliit startis möödunud nädalavahetusel USAst, Cape Canaveralt;

Esialgne plaan oli tõesti niisugune ("möödunud nädalavahetus" tähistab siin 20, nädala lõppu). Paraku ei läinud mitmete tõrgete tõttu üldse nii ja starti lükati mitu korda edasi. Tegelikult jõudis satelliit orbiidile alles 28. mail.

Euroopa Liit kavatseb luua oma GPS-süsteemi Galileo, mida saab hakata kasutama kõige varem 2013. aastast.

GPS = Global Positioning System = ühe konkreetse USA satelliitnavigatsioonisüsteemi nimi. Galileo on hoopis ühe teise, EU GNSS'i nimi. Nike ei tee botaseid, Canon ei tee xeroxeid, Opel ei džiipe jne. Muidugi, esimese tulijana on GPS kujunenud samasuguseks üldväljendiks, nagu näiteks MP3, mis tegelikult tähistab audio pakkimise standardit, mitte su taskus olevat muusikamängimise vidinat. GLONASS ei ole Venemaa GPS!

* * *

Delfi, ja tihtipeale ka mõni teine "tehnikaväljaanne", võtab mõne välismaise kõmulehe poolt kollaseks töödeldud artikli ja laseb selle mõnel poisikesel eesti keelde tehnikauudiseks ümber panna. Tulemus ei kannata mingit kriitikat.

Kes tahab GPS'i, GLONASS'i ja teiste navigatsioonisüsteemide alaste uudistega kursis olla, siis ma soovitan eellkõige väljaandeid Inside GNSS ja GPS World. Kiired ja adekvaatsed uudised kirjutatud nende inimeste poolt, kes tegelikult ka teavad, mida nad teevad.

The post Kirjutame ise tehnoloogiauudise appeared first on Aarne bloog.

Kõige hullema jutu leidsin Delfist: GPS - navigatsioonisüsteem sai täpsema konkurendi (sealt ka edaspidised tsitaadid). Nemad polnud kohe üldse viitsinud kodutööd teha.

Esiteks on viga juba pealkirjas. EGNOS täiendab GPS süsteemi, mitte ei ole selle konkurent, ilma GPS’ita ei oleks EGNOS kasutatav. Täiendamine seisneb selles, et maapealsed jaamad edastavad GPS’i vea suuruse oma satelliitide kaudu vastuvõtjale (lõppkasutajale) ning parandavad selle läbi kasutaja täpsust.

1. oktoobril käivitati Euroopa Liidu Galileo satelliitnavigatsioonisüsteemi esimene tase, mis katab suuremat osa euroliidu kahekümne seitsmest riigist.

EGNOS ei ole GALILEO osa ja tegeleb ainult GPS satelliitide infoga. GALILEO on täiesti iseseisev satelliitnavigatsiooni süsteem. Nagu mu blogi tähelepanelik lugeja teab, et hetkel on orbiidil 2 GALILEO satelliiti st. reaalselt neist veel mingit kasu pole.

EGNOS-i maapealsed jaamad kombineerivad omavahel USA GPS-satelliitide ja Galileo-satelliitide andmeid, mille tulemusena pakutakse teenust täpsusega kaks meetrit. Võrdluseks, GPS positsioneerimise täpsuseks on viisteist kuni kakskümmend meetrit.

Maapealsed jaamad kombineerivad GPS satelliitidelt saadavad andmed ja jaama enda täpse asukoha.

Vähegi normaalsetes tingimustes on GPS’i täpsus 3-5 meetrit. Tihtipeale on tulemus paremgi ja seda ilma igasuguse lisakorrektsioonita. Auto armatuurlaual olev navigaator ei ole tegelikult "normaalsetes" tingimustes aga tema jaoks ei ole ka täpsus nii oluline.

See 20m jutt on pärit sellest ajast, kui GPS satelliite oli vähe ja läheb ühte patta tuntud eksiarvamusega, et GPS süsteem koosneb 24 satelliidist. Praegu on GPS süsteemis 30 töökorras satelliiti ja täpsus on oluliselt parem.

* * *

Postituse pealkirja juurde tagasi tulles, peab siiski ütlema, et EGNOS ei ole mingi imeravim, mis su navigaatori kohe täpsemalt tööle paneb. EGNOS'e kosmosesegment koosneb kolmest geostatsionaarsest satelliidist, st kasutaja jaoks paistavad need alati ühest ja samast kohast. Kui su vastuvõtja enne neid satelliite ei näinud (satelliidid paiknevad Eestist vaadatuna suhteliselt horisondi lähedal), siis ei näe ta neid ka peale 1. oktoobrit.

Pealegi, need satelliidid on seal üleval ja töökorras olnud juba aastaid (alates ~2005) kuid alles nüüd sertifitseeriti see kasutamiseks lennunduses ja teistes ohutus-kriitilistes valdkondades. Just selles sertifitseerimises ongi uudise kõige tähtsam osa - enne ei saanud niisugustes kohtades EGNOS't kasutada.

Selleks, et su süda rahul oleks, vali endale GPS vastuvõtjat või -navigaatorit ostes niisugune mudel, millel on WAAS (Wide Area Augmentation System - USA analoogne süsteem) / EGNOS tugi. Mõnikord võib WAAS / EGNOS toe olemasolu tähistada ka lihtsalt lühend SBAS (Satellite Based Augmentation System). Võib-olla käid sina, erinevalt minust, niisugustes kohtades, kus EGNOS satelliidid väga hästi ära paistavad ja neist palju kasu on.

Rohkem on asjast aru saanud 3DNews ja Arvutimaailm.

Originaalinfoallikad: EU (eesti keeles), ESA 1 & 2, WikiPedia.

The post EGNOS ei ole imeravim appeared first on Aarne bloog.

Praegu koosneb hiinlaste süsteem Beidou (BNS, Beidou Navigation System) vaid viiest satelliidist millest 4 on geostatsionaarsed, st kasutatavad vaid Hiina territooriumil. Esimene Beidou satelliit saadeti orbiidile oktoobris 2000 ning alates viiendast satelliidist aprillis 2007 hakati süsteemi muutma globaalseks ning uueks koodnimeks sai juba Compass (Beidou-2).

Hiinakeelne sõna "Beidou" tähendab "suur vanker" ehk siis "Big Dipper".

* * *

Compass saab olema juba neljas GNSS süsteem ameeriklaste GPS’i, venelaste GLONASS’i ja Euroopa Liidu GALILEO kõrval.

Praeguse seisuga on GNSS’i olukord niisugune, et ainuke reaalselt töötav ja tõesti globaalne süsteem on GPS mis koosneb 31’st töötavast satelliidist.

GLONASS, mis on hetkel kõige kiiremini arenev navigatsioonisüsteem, koosneb praegu 17 töötavast satelliidist. Kolm uut, mis 25.12.2008 üles saadeti, ei ole veel töökorda saanud. Venelased plaanivad 30 satelliidini jõuda juba aastaks 2011.

GALILEO koosneb praegu kahest (2) satelliidist millest esimene on orbiidil juba 2005 ja teine aprillist 2008. Kolmas satelliit plaanitakse orbiidile saata 2009 aasta lõpus ning täielik süsteem käivitada aastaks 2013. Mina igatahes kahtlen, et see nii ruttu tuleb.

Keskmiselt on meie taevas igal ajahetkel näha 7.8 GPS ja 4.8 GLONASS satelliiti.

Pilt: Leica Geosystems. Pildil on antenn AR25 mis võtab vastu GPS, GLONASS, GALILEO
ja Compass signaali. Hind >100K EEK + KBM 18%. Osta saab minu käest.

The post Compass on tulemas! appeared first on Aarne bloog.

Tänase seisuga on kasutatavaid GLONASS satelliite orbiidil 16. Võrreldes USA GPS süsteemiga ei ole see number muidugi kuigi suur sest ameeriklastel on hetkel 31 töötavat satelliiti. Siiski on just GLONASS praegu kõige kiiremini arenev GNSS süsteem. Näiteks GALILEO kolmas satelliit plaanitakse üles saata alles 2009 lõpus.

Kokku tegi Venemaa 2008 aastal 27 kosmosestarti (2007 aastal 26) ja nende käigus ei juhtunud ühtki tõsisemat õnnetust. Võrdluseks võib tuua, et USA tegi möödunud aastal 14 ja Hiina 7 starti. Jaanuarist Oktoobrini saadeti üle maailma orbiidile kokku 85 erineva otstarbega satelliiti. Peale eelnimetatute lasid oma rakette üles ka Prantsusmaa, India ja Jaapan.

Baikonuri kosmodromi, kus 2008 aastal tehti 19 starti, rendib Venemaa Kasahstanilt ja maksab selle eest $115 miljonit aastas. 6 raketti startis Plesetskist (Arhangelsk) ning Jasnyst (Orenburg) ja Kapustin Yarist (Astrahan) lasti mõlemast samuti üks rakett üles.

Käesolevaks aastaks on Venemaa plaanitud startide arv tõusnud lausa 39’ni.

Huvilised saavad lisaks põhjalikumalt lugeda:

• GLONASS Grows Back
• Russia Has A Crisis-Free Year In Space
• Russia to set world record with 39 space launches in 2009
• Russia could beat its 2007 record for space launches

The post GLONASS’i uuendused appeared first on Aarne bloog.

Euroopa satelliit lasti üles Kashastani Baikonuri kosmodroomilt venelaste Soyuz raketiga. Sojuz kanderakettidega on tehtud 1731 starti – kõvasti rohkem kui ühegi teist tüüpi raketiga.

Huvitav, et ükski Eesti väljaanne ei pidanud vajalikuks niisugust uudist kajastada. Arvestades, et projekt käib maksumaksjate raha eest, võiks see inimestele ju tegelikult huvi pakkuda, kuidas nende raha kasutatakse.

Ja ühe huvitava fakti lisaksin ma siia vee: GIOVE-B stardikaal on kõigest 530 kilo ja tema mõõtmed on 0.95 x 0.95 x 2.4 meetrit. Minu jaoks oli see mõnevõrra üllatuseks. Ma nimelt kujutasin ette, et satelliidid on suured ja rasked.

The post GIOVE-B edukalt orbiidil appeared first on Aarne bloog.

Esimene Galileo satelliit GIOVE-A saadeti üles juba 2005 aasta lõpus ja paberite järgi on selle kahe aastane kasutusaeg juba läbi. Siiski plaanitakse satelliit töösse jätta veel vähemalt aastaks.

GIOVE-B pardal olev kell saab olema kõige täpsem kell, mis kunagi orbiidile saadetud. Kasutades passiivset vesinikmaserit (Passive Hydrogen Maser, PHM) saadakse kella täpsuseks <1 nanosekund päeva kohta. Kes suudab selges eesti keeles seletada, mis sai see maser on, võib selgituse kommentaaridesse jätta.

GIOVE on lühend väljendist Galileo In-Orbit Validation Element mis lahtiseletatult tähendab orbiidil olevat GALILEO süsteemi kontrolli- ja testimiselementi.

GALILEO programmi raames plaanitakse aastaks 2010 üles saata veel 4 satelliiti. Täielik funktsionaalsus on plaanitud saavutada aastaks 2013.

Huviline saab kõiki GIOVE-B orbiidile saatmisega seotud uudiseid lugeda siit: GIOVE-B launch.

Pilt: ESA - S. Corvaja 2008

The post GIOVE-B – aeg minna appeared first on Aarne bloog.

Esimene Galileo satelliit GIOVE-A saadeti üles juba 2005 aasta lõpus.

Novembris 2007 võeti Galileo programmi kohta vastu mitmeid tähtsaid otsuseid:

• Euroopa komisjon jääb vastutavaks kogu programmi juhtimise eest.
• Euroopa Kosmoseagentuur tegutseb edasi kõigi hangete alal.
• Täielik 30 satelliidist ja maapealsetest tugijaamadest koosnev süsteem plaanitakse käivitada aastaks 2013.
• Kogu Galileo programmiks kuluv raha tuleb Euroopa Liidu eelarvest. Perioodiks 2007 - 2013 on eraldatud 3.4 miljardit eurot.

Üks huvitav fakt: Galileo satelliidi kella täpsus peaks olema 1 nanosekund 24 tunni kohta. See tähendab, et 1 sekundiline viga võib sisse tulla 2.7 miljoni aasta kohta.Vinge.

The post Galileo teine satelliit appeared first on Aarne bloog.

Esimene laiatarbeseade, mis kasutab nii Ameeriklaste GPS kui ka Venelaste GLONASS satelliidisüsteeme, Glospace SGK-70, valmis juba 2007 aasta lõpul. Esimesed 1 000 aparaati müüdi 20 minuti jooksul. Vastuvõtja hind on natuke alla 12 000 rubla (~5 200.- EEK) ja selle eest saab lisaks navigaatorile ka 480x234px 7" värvilise ekraaniga multimeediaseadme, mis mängib MP3, OGG, DivX, MP4 ja MPEG4 faile. Ühendustest on seadmel USB 1.1, mini-USB, 3.5mm audio ja A/V video sisend. Kogu seda kraami jooksutab Samsung S3C2440 400Mhz protsessor ja Windows CE 5.0. Ja mis kõige tähtsam, aparaadi sees on 20 kanaliga GPS- ja 12 kanaliga GLONASS vastuvõtja.

Miks inimesed niisuguste aparaatide peale tormi jooksevad? Eks ikka selle pärast, et GLONASS süsteem on viimasel ajal edukalt täienenud. Kolm satelliiti, mis 25.12.2007 üles lasti on kõik edukalt töökorda seatud. Koos nendega on praegu üleval 18 GLONASS satelliiti, millest töökorras peaks olema 16. Niisugune arv lubab juba loota sellele, et lisaks GPS satelliitidele on neist navigeerimisel kõvasti abi. 2008 aasta jooksul plaanitakse üles saata veel 6 GLONASS satelliiti.

Realsuses paistab, et tegelik kasutuskõlblike GLONASS satelliitide arv on 14. Sama meelt on ka Venemaa Kosmoseagentuur.

GLONASS

GPS

The post GNSS muudkui täieneb appeared first on Aarne bloog.

Kahjuks ei ole mitte kõik liikmesriigid rahastamise osas ühte meelt. Sakslased näiteks toetavad küll rahastamist kuid samas soovivad, et Saksa firmadel oleks garanteeritud osalemine süsteemi arendamisel ja juurutamisel. Inglismaa on rahastamise vastu, kui pole läbi viidud tasuvusanalüüsi (WTF, kas seda siis tõesti pole siiani tehtud???). Hispaania on jäänud erapooletuks ja ülejäänud liikmed on asjaga nõus.

Praegu on Galileo’l taevas vaid 1 (üks) satelliit. Veel käesoleva aasta lõpuks lubati ka teine üles saata. Tundub vähetõenäoline, aga loodan, et eksin. Isegi kui suured rahaeraldused läbi lähevad, ei paista uuest süsteemist tavakasutajale veel niipea reaalset kasu olevat. Selleks, et süsteem oleks ülemaailmselt kasutatav, on vaja vähemalt 24 satelliiti. Kui kasutada Galileo'd koos GPS või GLONASS satelliitidega, siis piisab ka vähemast.

* * *

Ja kui juba navigatsioonisatelliitidest rääkida, siis on ka üks hea uudis. Üks kolmest eelmisel kuul üles lastud GLONASS satelliidist on töökorda saanud. See peaks tõstma kasutatavate GLONASS satelliitide arvu kümneni. Ülejäänud kaks lubati töökorda seada paari nädala jooksul. No samal ajal muidugi mõned olemasolevad satelliidid vaevlevad jälle mingite jamade küüsis. Huvilistele järgnev tabel:

The post Kas Galileo projekt saab raha kätte? appeared first on Aarne bloog.

Pole paha praegust 3 - 5m GPS täpsust arvestades. Tegelikult ei tohiks eelmises lõigus kasutada sõna "on" vaid selle asemel tuleks kasutada väljendeid "saab olema" ja "hakkab pakkuma".

Projekt sai ametliku alguse 4 aastat tagasi, Mais 2003 kuid osalt oli käis arendus juba varemgi. Projekti maksumuseks arvestati esialgselt 3 miljardit EUR’i millest osa katavad erainvestorid ning osa Euroopa Liit. Aastaks 2010 plaaniti süsteemil juba kommertskasutust.

Tänaseks on taevasse saadud kõigest 1 satelliit (28.12.2005). 2007 aasta lõpuks peaks ka teise satelliidi üles saama. Esialgsed plaanid nägid ette, et teine satelliit lastakse üles Mais 2007, aga tehnilise rikke tõttu jäi asi katki. Selleks, et süsteem oleks ülemaailmselt kasutatav on vaja 27 satelliiti. Kogu süsteemi on planeeritud 30 satelliiti, millest 3 oleks varusatelliidid.

Praeguseks on arendus ummikus, rahad on otsas ja edasi ei osata kuhugi minna. Asjapulkadel on veel nädal aega, et siis 16.05.2007 välja tulla plaaniga, et kuidas asjaga edasi minna.

Samuti ei ole kindlalt määratud edastatava signaali struktuuri. Seetõttu ostes täna Galileo toega vastuvõtja ei saa kindel olla, et seade ka hiljem reaalselt selle signaaliga hakkama saab. Nii, et poodi minnes ärge laske ennast müügimehe magusast jutust liialt segadusse viia.

Seega arvan ma, et vaevalt me lähema ~10 aasta jooksul Galileost suuremat rõõmu saame tunda. Kahju.

The post Galileo programm tupikus appeared first on Aarne bloog.