24.06.2011 QZSS satelliit Michibiki sai töökorda ning nüüd on Jaapanil oma satelliidipõhine korrektsioonisüsteem. GPS World.

16.07.2011 Saadeti Cape Canaveral kosmodroomilt orbiidile GPS IIF-2 (SVN 63) satelliit. See on teine L5 signaali edastav satelliit. Orbiter-forum.

25.07.2011 Saadeti orbiidile üheksas Beidou / Compass satelliit.

03.10.2011 Orbiidile saadeti 24. GLONASS satelliit. Teoreetiliselt peaks ainult GLONASS satelliite kasutades saavutama 5m täpsuse. RT.COM ja enda bloog.

21.10.2011 2 GALILEO satelliidi start Prantsuse Gineast. Euroopa Komisjon.

04.11.2011 3 GLONASS satelliidi start Baikonurilt. RIA novosti.

28.11.2011 GLONASS-M start Plesetski kosmodroomilt. The Register.

02.12.2011 Kümnenda Beidou / Compass satelliidi start. Compass on nüüd Hiinas kasutatav 25m täpsusega (84°E kuni 160°E ja 55°S kuni 55°N). Orbiter-forum.

* * *

Hea leht, kus kogu GNSS satellidivärgil silma peal hoida: GNSS Modernization.

The post 2011 teise poolaasta satelliidikokkuvõte appeared first on Aarne bloog.

* * *

GPS satelliit saadeti viimati orbiidile 16. juulil kuid töökorras olevaks kuulutati see alles 14. oktoobril. Uut tüüpi satelliidil on 3 aatomikella ning esimesena kasutusele võetud tseesiumkell ei olnud piisavalt täpne. Peale seda, kui 5. oktoobril lülituti ümber rubiidiumkellale, saigi satelliit lõpuks kasutuskõlbulikuks. Oma 30 satelliidiga on GPS senini kõige täiuslikum GNSS süsteem.

* * *

1. oktoobril saadeti Prantsusmaalt Vene Sojuz kanderaketti kasutades orbiidile 2 Galileo satelliiti. Järgmine start on planeeritud 2012 aasta suveks. Natuke raske on uskuda, et süsteem praeguste plaanide järgi aastal 2014 kasutusvalmis saab. Ma olen oma blogiski erinevatele väga autoriteetsetele allikatel  viidanud ning kirjutanud paljudest nüüdseks juba mineviku jäänud aastanumbritest.

Galileo kohta avaldas Postimees 2 asjaliku artiklit: 1 ja 2.

* * *

Eilse seisuga on meil töökorras olevaid GNSS satelliitejärgnevalt: GPS - 30, GLONASS - 23, QZSS - 1. Praegu olen ma endiselt arvamusel, et tavaliseks navigeerimiseks piisab ka lihtsalt GPS satelliite vastu võtvast süsteemist. Kui su vastuvõtja, näiteks iPhone 4S, ka GLONASS satelliite kasutada oskab, siis võid üsna muretu olla.

The post Taevas satelliite paksult täis appeared first on Aarne bloog.

Satelliit kaalub 1 415 kilo ja tema oodatav tööaeg on 7 aastat. Kui ta lõpuks töökorda saab ja ükski teine GLONASS satelliit vahepeal remonti ei lähe, siis koosnebki GLONASS 24 satelliidist. Meeldetuletuseks, et 24 on vajalik satelliitide arv, et igas maailma punktis oleks igal ajahetkel näha vähemalt 4 satelliiti.

Järgmised stardid on planeeritud juba 4. (3 satelliiti) ja 22. (1 satelliit) novembriks. Hetkel on orbiidil 27 satelliiti, millest töökorras on 23. GPS satelliite on endiselt 31.

The post GLONASS start 03.10.2011 appeared first on Aarne bloog.

• PDOP (Position dilution of precision): min: 2.5, max: 6.3, keskmine 3.2
• GDOP (Geometric Dilution of Precision): min: 2.9, max 7.7, keskmine 3.9

Oma vanadest postitustest leidsin, et 2009 jaanuaris oli meil keskmiselt nähtaval 12.6 satelliiti (7.8 + 4.8), 2009 oktoobris 12.1 (7.6 + 4.5) ja veebruaris 2010 13.2 (7.6 + 5.6).

Nagu näha, tuleb juurdekasv põhiliselt GLONASSi arvelt. See, et GPS satelliitide number vähenenud on, tuleb sellest, et üks satelliit võeti vahepeal kasutusest maha ja seda ei ole uuendatud.

Praegu on meil töös 31 GPS ja 22 GLONASS satelliiti.

Järgmine GPS IIF-2 satelliit plaanitakse üles saata 23. juunil.

Tuleviku GLONASS uuenduste kohta leidsin ma niisugust infot, et järgmine start toimub juba 25.02.2011 kui orbiidile saadetakse üks uut tüüpi GLONASS-K1 satelliit. Juba tavapärane 3 GLONASS-M satelliidi korraga orbiidile viimine on plaanitud erinevate andmete kohaselt maisse või juunisse.

Kolme GLONASS satelliidi orbiidile saatmine maksab umbes 100 miljonit dollarit. 2010 detsembris ebaõnnestunud stardi otsesteks kahjudeks hinnatakse 82 miljonit dollarit. Tore on näha, et see valus kaotus pole süsteemi täiendamise indu vähendanud.

The post Satelliidistatistika 2011 veebruaris appeared first on Aarne bloog.

Selleks, et kogu Jaapani kohal oleks 1 QSZZ satelliit enam-vähem seniidis, on vaja, et süsteem koosneks vähemalt kolmest satelliidist.

Praegu koosneb QZSS ühest (1) töötavast satelliidist (orbiidil alates 11.09.2010) mis lülitati töökorda13.12.2010 ja mis on Jaapanis nähtav (kasutatav) 8 tunni jooksul ööpäevas. Tulevikus on plaanis süsteemi lisada veel 2 satelliiti.

Lühidalt ja selgelt:

Michibiki / QZSS ei ole mingi uus imeravim ja ta vajab oma tööks GPS satelliitide signaali olemasolu. Eestis pole sellest mingit kasu, sest satelliidid on alati Jaapani kohal.

* * *

Täpsemalt saad lugeda siit: GPS World - Michibiki Produces 3-Centimeter Accuracy.

Selle postituse avaldan ma praegu puhtalt selle pärast, et mingid maavillaased tehnikaajakirjanikud samasugust jama, nagu EGNOS käivitamise puhul, valmis ei kirjutaks. Või no vähemalt selleks, et nende kirjutised ainukesed eestikeelsed infoallikad ei oleks.

The post Michibiki ja 3cm täpsus appeared first on Aarne bloog.

Karm otsus, sest niisuguste seadmete alla käivad ka näiteks GPS vastuvõtjat sisaldavad telefonid.

Mina ei tea küll ühtegi telefoni, mis GLONASS vastuvõtjat sisaldaks. Isegi tavalisi käsi- või autonavigaatoreid on keeruline leida. Kiire otsing tootjate lehtedel ka mingit vastust ei andnud.

Mõnda aega on levinud jutud, et AvtoVAZ hakkab niisuguseid kahesüsteemseid vastuvõtjaid oma uutele mudelitele paigaldama aga need räägivad alati mingist kaugest tulevikust.

* * *

GLONASS süsteem on päris jõudsalt arenenud ning praegu on orbiidil 20 töökorras satelliiti. Järgmised 3 saadetakse tõenäoliselt üles juba detsembris. Aastatel 2011 kuni 2013 plaanitakse neile lisada veel 8.

The post GLONASSi ei toeta? Maksa! appeared first on Aarne bloog.

Leidsin mõnusa programmi, mis suuda kümnetest erinevatest failiformaatidest .KML faili valmis teha: GPSBabel:  offline ja  online verisoonid. Toetatud sisend- ja väljundformaate on tõesti palju ja neid annab kõiki suvalises kombinatsioonis kasutada. Offline versioon toetab loomulikult rohkem erinevaid formaate, kui online tööriist.

Selleks, et GPSBabel'i abil konverteeritud .KML fail Google Maps'i saada, tee nii:

1. Mine lehele maps.google.com ja logi oma Google konto andmetega sisse;
2. Kliki vasakul, Google Maps logo all "My Maps";
   
3. Kliki "Create New Map";
4. Kliki "Import";
   
5. Avanenud aknas vajuta "Browse" ning näita oma vastne .KML fail ette;
6. Vajuta nuppu "Upload from File";
7. Anna oma uuele kaardile nimi ja kirjeldus ning vajuta "Done";
8. Valmis!

Lisaks võid nüüd kaardile imporditud punktide tingmärke ning kirjeldusi muuta.

Eelpool viidatud GPSBabel programmist võib kasu olla ka selle õpetuse juures, kus ma rääkisin sellest, kuidas Google Mapsi andmeid eksportida sest selle programmi abil saad .KML failist oma navigaatorile sobivas formaadis faili teha.

The post Andmete import Google Mapsi appeared first on Aarne bloog.

Lahendus:

1. Peale sisselogimist kliki Google Maps esilehel vasakus servas Google logo all “My Maps“:
   
2. Kliki vasakul menüüs kaardil, mida eksportida tahad.
3. Kliki “Edit“:
   
4. Paremklikk lingil “View in Google Earth“ ja “Copy Link Location“ (Firefox), Copy link address (Chrome) või Copy Shortcut (IE):
   
5. Kleebi link aadressireale ning asenda seal “&output=nl&“ >> “&output=kml&“ ning vajuta Enter.
6. Salvesta.
7. Valmis!

Nüüd on sul .KML fail kus on ilusasti alles kõik lisatud ikoonid ja punktide kirjeldused. Kiire ja lihtne!

The post Andmete eksport Google Mapsist appeared first on Aarne bloog.

Väljavõtteid Delfi/Forte tõsisest tehnikauudisest:

GPS - süsteem, mis võimaldab määrata asukohta Maa pinnal mitme satelliidi raadiosignaalide võrdlemise teel.

Tegelikult võrdleb GPS vastuvõtja erinevatelt satelliitidelt edastatud raadiosignaali vastuvõtjani jõudmise aega. Lihtsustatult võib öelda, et kui sa oled Tallinnast 159, Pärnus 96 ja Tartust 78 kilomeetri kaugusel, siis oled sa Viljandis sest see on ainuke ühine punkt, kuhu eelpool viidatud linnadest just nii palju maad on.

Koosneb kahekümne neljast raadiosaatjate ja aatomkelladega varustatud satelliidist.

24? Alati ja igal pool 24. Tegelikult on praegu orbiidil 31 GPS satelliiti, millest töökorras on 30. Aatomkellad ja raadiosaatjad on tõesti väga olulised. Aatomkellast saadakse ajasignaal mida raadiosaatja abil välja saadetakse.

Lahendus võrdleb GPS-signaale kuni kuuelt satelliidilt ja arvutab aja, mis kulub signaali jõudmiseks igalt satelliidilt vastuvõtjani;

Mis number on 6? Mul on telefonis 12 kanaliga L1 vastuvõtja ja kontorinurgas seisab tõsine 140 kanaliga L1/L2 GNSS pill. Number 6 võib pärineda mingist niisugusest ajast, kui satelliit ratsutas dinosauruse turjal ja tal mahtus taskusse 6 kivi millega ta sind loopida sai.

Esimene uus GPS-satelliit startis möödunud nädalavahetusel USAst, Cape Canaveralt;

Esialgne plaan oli tõesti niisugune ("möödunud nädalavahetus" tähistab siin 20, nädala lõppu). Paraku ei läinud mitmete tõrgete tõttu üldse nii ja starti lükati mitu korda edasi. Tegelikult jõudis satelliit orbiidile alles 28. mail.

Euroopa Liit kavatseb luua oma GPS-süsteemi Galileo, mida saab hakata kasutama kõige varem 2013. aastast.

GPS = Global Positioning System = ühe konkreetse USA satelliitnavigatsioonisüsteemi nimi. Galileo on hoopis ühe teise, EU GNSS'i nimi. Nike ei tee botaseid, Canon ei tee xeroxeid, Opel ei džiipe jne. Muidugi, esimese tulijana on GPS kujunenud samasuguseks üldväljendiks, nagu näiteks MP3, mis tegelikult tähistab audio pakkimise standardit, mitte su taskus olevat muusikamängimise vidinat. GLONASS ei ole Venemaa GPS!

* * *

Delfi, ja tihtipeale ka mõni teine "tehnikaväljaanne", võtab mõne välismaise kõmulehe poolt kollaseks töödeldud artikli ja laseb selle mõnel poisikesel eesti keelde tehnikauudiseks ümber panna. Tulemus ei kannata mingit kriitikat.

Kes tahab GPS'i, GLONASS'i ja teiste navigatsioonisüsteemide alaste uudistega kursis olla, siis ma soovitan eellkõige väljaandeid Inside GNSS ja GPS World. Kiired ja adekvaatsed uudised kirjutatud nende inimeste poolt, kes tegelikult ka teavad, mida nad teevad.

The post Kirjutame ise tehnoloogiauudise appeared first on Aarne bloog.

During normal processing for the launch from Cape Canaveral, Florida, mission managers determined that a piece of ground support equipment used to control one of the swing arms on the fixed umbilical tower was not operating correctly and needed replacing.

Õnneks pole probleem tõsine ning uus stardiaeg on planeeritust vaid 24 tundi hiljem, 11:25 kuni 11:43 p.m (22.05.2010 kell 6:25 kuni 6:43 meie aja järgi).

See start on eriline selle poolest, et orbiidile saadetakse esimene IIF satelliit ning selleks kasutatakse esmakordselt Boeing Delta IV kanderaketti. IIF satelliitide elueaks on 12 aastat ja neil on võrreldes vanematega rohkem mälu ja protsessorijõudlust.

Ja nagu ikka satelliidipostituste juurde ka väike statistika: täna on orbiidil 31 GPS ja 22 GLONASS satelliiti millest kasutatavad on vastavalt 30 ja 21. On saabunud aeg läikivat mütsi kandma hakata. :)

Via InsideGNSS.

EDIT: Start lükati järjekordse rikke tõttu edasi 23.05.2010 kell 11:17 - 11:35 (EDT) peale.

EDIT: 27.05.2010 on järgmine planeeritud stardiaeg.

The post Esimene IIF satelliit viibib appeared first on Aarne bloog.

Lisaks talgutele, kevad- ning tööpühale oli 1. mail üks väga tähtis aastapäev. 10 aastat tagasi lülitati GPS satelliitide “selective availability“ omadus välja. Peale seda saab tavalise vastuvõtjaga täpsuseks 3 – 5 m senise ~100m asemel. Selective Availability on GPS süsteemi omadus tahtlikult satelliitidelt saadetavasse signaali juhuslike vigu lisada ning selle kaudu vastuvõtja täpsust halvendada. Kasutusel oli niisugune süsteem selleks, et takistada USA vaenlastel GPS süsteemi militaarotstarbel kasutamist. Õnneks alates 2007 aastast ehitatud GPS satelliitidele seda võimalust enam sisse ehitatud pole. 100m täpsuse puhul oleks autonavigaator üsna kasutu ning geopeiturid rühmaksid ennast võpsikus segaseks. Võib-olla just Selective Availability väljalülitamine oli tõukeks sellele, et GPS vastuvõtja on tänaseks nii levinud, kui ta seda on... Praegu saab nii lihtsama navigaatori kui GPS’iga varustatud telefoni osta alla 3000 krooni. Aastaks 2012 peaks GPS vastuvõtjaga varustatud mobiiltelefonide arv maailmas ületama 560 miljonit. Aastal 2007 oli see number 175 miljonit. Esimene geopeituse aare peideti samuti 10 aastat tagasi, 3. mail 2000 Dave Ulmeri poolt.

The post 01.05.2000 – GPS sai vabaks appeared first on Aarne bloog.

Iga satelliit edastab teate saatmise aega, satelliidi enda täpseid orbiidi andmeid (efemeriidid) ja üldist süsteemi seisundit ning kõigi teiste satelliitide umbkaudseid orbiite (almanahh).

GPS täpsuseks on tänapäeval 3 - 5 meetrit. Miks GPS täpsem ei ole?

Kust tulevad GPS vead?

Satelliitide kella vead - kuna raadiolaine liigub kiirusega 300 000 km/sek, siis põhjustab 0.00001 sekundiline kella viga 3 km vea positsioonis. Ehkki satelliitides kasutatakse ülitäpseid aatomikellasid, ei ole isegi need absoluutselt täpsed.

Satelliitide orbiitide vead - Kuna satelliitide asukoht on kõigi arvutuste aluseks, on nende täpsus ülima tähtsusega aga et tegemist on reaalse elu, mitte laboritingimustega, kalduvad satelliidid oma ettemääratud orbiitidelt kõrvale.

Ionosfääri ja troposfääri viga - Satelliidilt saabuv signaal läbib enne vastuvõtja antennini jõudmist palju erinevaid keskkondi ja see tekitab samuti vigu. Päikese aktiivsusest põhjustatud ionosfääri häired, veeaur, jne võivad kõik põhjustada signaali liikumise kiiruse muutust ning selle kaudu ka positsioneerimise viga. Madalal horisondi kohal olevate satelliitide signaali mõjutavad ionosfäär ja troposfäär rohkem kui kõrgemal olevaid satelliite sest madalate satelliitide signaali teekond läbi ionosfääri ja troposfääri on pikem.

Mitmeteelisuse (i.k. multipath) vead - Niisugust nähtust, signaal jõuab vastuvõtjasse ehitise, veekogu, jne “peegeldusest“, mitte otse satelliidilt, nimetatakse mitmeteelisuseks. Käsivastuvõtjad ja autonavigaatorid ei ole erinevalt geodeetilistest vastuvõtjatest selle vastu kaitstud. Pealegi, auto armatuurlaual olev vastuvõtja ei saa mitte ühegi satelliidi signaali otse vaid ikka läbi auto kere või klaasi.

Vastuvõtja müra - Viga põhjustavad vastuvõtja enda sisene elektrooniline müra ning kella ebatäpsus.

The post Miks GPS valetab appeared first on Aarne bloog.

Eelmine start toimus 14.12.2009 ja ka siis lasti korraga üles 3 GLONASS-M satelliiti. Töökorda said need 05.02.2010 ja sellest ajast on meil pidevalt kasutada olnud 19 GLONASS satelliidi signaal.

Mitmed allikad väidavad miskipärast järjekindlalt, et töötavaid satelliite on 16. Nad pole vist viitsinud ametlikult lehelt järele vaadata.

Praegu on orbiidil 22 satelliiti, millest 1 on remondis ja 2 süsteemist väljaviimisel. 3 uut satelliiti on tubliks kinnituseks ning nii saame me millalgi aprillis loodetavasti kasutada juba 22 satelliidi signaali. Sealt on juba väike samm kogu maakera katva 24-satelliidilise konstellatsioonini.

Veel enne aasta lõppu plaanitakse orbiidile saata veel 6 satelliiti. Kui vahepeal ükski orbiidil olev satelliit katki ei lähe (planeeritud tööiga on 7 aastat), siis võiks meil aasta pärast olla 28 satelliidist koosnev süsteem mis oleks pea sama tugev, kui GPS praegu.

Galielol oma 2 orbiidil oleva satelliidiga praegu veel suurte poiste mängumaale asja pole.

Võtsin GPS ja GLONASS satelliitide mõõteandmed 06.02 kuni 16.02.2010 ja siin väike ja täiesti kasutu statistika:

• Keskmiselt nähtavaid satelliite 13.2, GPS 7.6, GLONASS 5.6.
• 11 päeva 30 sek intervalliga GPS ja GLONASS RINEX formaadis mõõteandmed võtavad ruumi 72MB.
• PDOP: Min 2.5, Max 8.2, Keskmine 3.5.
• GDOP: Min 3.0, Max 10.1, Keskmine 4.1.

The post GLONASS uueneb märtsis appeared first on Aarne bloog.

Ma arvan, et see on väga hea uudis just nendele, kes on kaalunud oma telefoni uuema vastu välja vahetamist just puuduva GPS’i pärast. Teisest küljest on tegi siiski veel testimise faasis oleva asjaga ja millal seda oma teenusepakkujalt nõuda võiks, keegi ei ütle.

Muidugi ei sisalda pressiteated mitte ühtegi konkreetset numbrit jõudluse, hindade, ajakavade, jne kohta aga vähemalt on tore teada, et niisugune vinge asi võiks maailmas esimesena just Eestlasteni jõuda.

Lõik lõpus viidatud EMT pressiteatest:

EMT arendusjuhi Argo Kivilo hinnangul on A-GPS SIM-kaardi täpsusklass ning asukoha leidmise kiirus (TTFF - time-to-first-fix) võrreldav kõikide olemasolevate GPS-mooduliga varustatud telefonide omaga.

. . .

A-GPS telefonide omanikud saavad seega õues või akna lähedal asuva telefoni positsioneerimisel asukoha täpsuseks 15-50 meetrit.

Seda usun ma siis, kui ise oma silmaga näen sest kui telefonil pole sisse ehitatud GPS antenni, peab antenn olema SIM kaardil. SIM kaart on tavaliselt aku ja trükkiplaadi vahel ja ma kahtlen tugevalt, kas ta ikka saab nii hästi satelliitide signaali kätte, kui spetsiaalne antenn. Loodetavasti ikka saab. 15-50 tundub usutavana aga just see positsiooni saavutamise aeg tundub natuke kahtlasena.

Lisalugemist:

• EMT: EMT testib innovaatilist A-GPS SIM-kaarti
• BlueSky Positioning: EMT Estonia successfully completes first live 3G network tests of BlueSky Positioning’s A-GPS technology
• GPS Business News: GPS SIM Card Makes its Way to Wireless Operators

Kuna ma sellest SIM kaardist ühtki pilti ei leidnud, siis panin hoopis ühe vinge antenni pildi.
Pildil on AR25 antenn, mis oskab vastu võtta GPS / GLONASS / Galileo / Compass / L-band signaali.
Mõõtmed on 380x200mm ja mass 7.6kg. Töötemperatuur -50°C kuni +85°C.

The post GPS vanasse telefoni? Jah! appeared first on Aarne bloog.

A: Pane tähele. Tahan sulle helistada, tuleb vajutada vaid 40, mis aktiveerib automaatselt GPSi, mille kaudu leiab satelliit su igalt poolt. Kõva, eks?

B: Kui peaksid seda kunagi minu peal kasutama, ma tapan su.

Jama!

Telefon, navigaator, maamõõduseade, või mujal kasutuses olev GPS vastuvõtja saab satelliitidelt küll ajasignaali, satelliidi orbiidi andmeid, infot süsteemi seisundi kohta, jne aga vastu ei saada ta mitte midagi. Side on ainult ühepoolne, satelliidilt vastuvõtjale. Ei GPS'i ega ühegi teise navigatsioonisüsteemi satelliit (ulmet ja jõustruktuure praegu ei arvesta) ei tea kunagi, kus vastuvõtja asub. Veelgi enam, satelliit ei tea isegi seda, kas keegi tema signaali vastu võtab või mitte. Seda võib võrrelda Kuku raadioga (suvaline näide), kes teab oma kuulajate arvu ainult turuuuringu küsitlusandmetest.

Seega on niisugune jälitamine võimatu. Tegu on 2009 aasta filmiga ja tegelikult võiksid ka filmitegijad nüüdseks enam vähem aru saada, et kuidas GPS töötab.

Niisugune teise inimese GPS'i ja telefoni abil salaja positsioneerimine on teoreetiliselt muidugi võimalik:

• Ma nakatan su telefoni mingi spetsiaalse viirusega
• Minu numbrilt tulnud kõne peale lülitatakse GPS sisse
• Telefon hakkab oma asukohta mulle saatma.

Praegusel ajal oleks vist lihtsam operaatori serverisse sisse häkkida ja jälitatava telefoni lihtsalt pidevalt positsioneerida. Ma usun, et ka see variant läheb rohkem ulmevaldkonda. Siiski tundub mulle, et just niisugusel viisil on kõige reaalsem võimalus inimese telefoni kaudu jälitamiseks. Mitte täna aga natukese aja pärast, siis, kui telefonid veel võimsamaks ja nende viirused igapäevaseks muutuvad.

* * *

Hoolimata sellest, et praegu on eelpool viidatud filmi IMDB.COM reiting 6.9, ei soovita ma seda filmi kellelgi vaadata. Suht-koht mõttetu neegrite kaklusfilm on.

The post Kuidas GPS ei tööta appeared first on Aarne bloog.

Kõige hullema jutu leidsin Delfist: GPS - navigatsioonisüsteem sai täpsema konkurendi (sealt ka edaspidised tsitaadid). Nemad polnud kohe üldse viitsinud kodutööd teha.

Esiteks on viga juba pealkirjas. EGNOS täiendab GPS süsteemi, mitte ei ole selle konkurent, ilma GPS’ita ei oleks EGNOS kasutatav. Täiendamine seisneb selles, et maapealsed jaamad edastavad GPS’i vea suuruse oma satelliitide kaudu vastuvõtjale (lõppkasutajale) ning parandavad selle läbi kasutaja täpsust.

1. oktoobril käivitati Euroopa Liidu Galileo satelliitnavigatsioonisüsteemi esimene tase, mis katab suuremat osa euroliidu kahekümne seitsmest riigist.

EGNOS ei ole GALILEO osa ja tegeleb ainult GPS satelliitide infoga. GALILEO on täiesti iseseisev satelliitnavigatsiooni süsteem. Nagu mu blogi tähelepanelik lugeja teab, et hetkel on orbiidil 2 GALILEO satelliiti st. reaalselt neist veel mingit kasu pole.

EGNOS-i maapealsed jaamad kombineerivad omavahel USA GPS-satelliitide ja Galileo-satelliitide andmeid, mille tulemusena pakutakse teenust täpsusega kaks meetrit. Võrdluseks, GPS positsioneerimise täpsuseks on viisteist kuni kakskümmend meetrit.

Maapealsed jaamad kombineerivad GPS satelliitidelt saadavad andmed ja jaama enda täpse asukoha.

Vähegi normaalsetes tingimustes on GPS’i täpsus 3-5 meetrit. Tihtipeale on tulemus paremgi ja seda ilma igasuguse lisakorrektsioonita. Auto armatuurlaual olev navigaator ei ole tegelikult "normaalsetes" tingimustes aga tema jaoks ei ole ka täpsus nii oluline.

See 20m jutt on pärit sellest ajast, kui GPS satelliite oli vähe ja läheb ühte patta tuntud eksiarvamusega, et GPS süsteem koosneb 24 satelliidist. Praegu on GPS süsteemis 30 töökorras satelliiti ja täpsus on oluliselt parem.

* * *

Postituse pealkirja juurde tagasi tulles, peab siiski ütlema, et EGNOS ei ole mingi imeravim, mis su navigaatori kohe täpsemalt tööle paneb. EGNOS'e kosmosesegment koosneb kolmest geostatsionaarsest satelliidist, st kasutaja jaoks paistavad need alati ühest ja samast kohast. Kui su vastuvõtja enne neid satelliite ei näinud (satelliidid paiknevad Eestist vaadatuna suhteliselt horisondi lähedal), siis ei näe ta neid ka peale 1. oktoobrit.

Pealegi, need satelliidid on seal üleval ja töökorras olnud juba aastaid (alates ~2005) kuid alles nüüd sertifitseeriti see kasutamiseks lennunduses ja teistes ohutus-kriitilistes valdkondades. Just selles sertifitseerimises ongi uudise kõige tähtsam osa - enne ei saanud niisugustes kohtades EGNOS't kasutada.

Selleks, et su süda rahul oleks, vali endale GPS vastuvõtjat või -navigaatorit ostes niisugune mudel, millel on WAAS (Wide Area Augmentation System - USA analoogne süsteem) / EGNOS tugi. Mõnikord võib WAAS / EGNOS toe olemasolu tähistada ka lihtsalt lühend SBAS (Satellite Based Augmentation System). Võib-olla käid sina, erinevalt minust, niisugustes kohtades, kus EGNOS satelliidid väga hästi ära paistavad ja neist palju kasu on.

Rohkem on asjast aru saanud 3DNews ja Arvutimaailm.

Originaalinfoallikad: EU (eesti keeles), ESA 1 & 2, WikiPedia.

The post EGNOS ei ole imeravim appeared first on Aarne bloog.

Roscosmos’e esindaja Alexander Vorobjov lükkas need kuuldused eelpool viidatud lehel ümber.

Venemaa Kosmoseagentuuri koduleheküljel ei leia nende kuulduste kohta sõnakestki. Ühel teisel lehel on viitega samale agentuurile märgitud uueks stardiajaks 29. oktoober.

Kahtlane värk igatahes. Ei teagi, et keda ja mida uskuda.

* * *

Täna on meil taevas 30 töötavat GPS- ja 17 GLONASS satelliiti. 3 Uut oleks GLONASSile tubliks täienduseks. Huvilised saavad pildil klikkides teada, millised satelliidid ja millal täna Mustamäel näha on.

The post GLONASS uuendus edasi lükatud appeared first on Aarne bloog.

Enne, kui uuelt satelliidilt signaali tulema hakkab, kulub umbes kuu, mida kasutatakse satelliidi täpselt orbiidile sättimiseks.

See start oli järjekorras 62. õnnelikult läinud start.

Järgmine start, siis juba 2F. põlvkonna satelliidile, on plaanitud alles aastaks 2010.

Samal teemal:

• Viimane II põlvkonna GPS satelliit
• Air Force Launches Last GPS Block IIR-M Satellite
• GPS IIR-21(M) Successfully Launched from Cape Canaveral

EDIT: Pildid on aadressil Delta 2 rocket launches GPS 2R-21

The post GPS IIR-21(M) õnnelikult üleval appeared first on Aarne bloog.

• Viimane kaheksast Lockheed-Martin’i ehitatud "süsteemi taastäitmise põlvkonna" (Block IIR) satelliidist.
• Erinevalt märtsis üles saadetud satelliidist ei hakka uus edastama L5 signaali.
• Viimast korda kasutavad USA õhujõud Delta II tüüpi kanderaketti, mis on olnud arenduses alates 1989 aastast ja on orbiidile saatnud juba 48 satelliiti.

Start peaks toimuma 17.08.2009 kell 6:35 - 6:49 EDT ehk siis 13:35 - 13:49 meie kohaliku aja järgi.

Loodetavasti aitab uus satelliit kaasa ka sellele, et GPS satelliitide arv alla 24 ei lange.

Praegu paistab taevas 30 GPS ja 18 GLONASS satelliiti. Uus satelliit läheb asendama üht juba 1996 üles saadetud satelliiti mis on küll oma tööaja ausalt täis teeninud kuid töötab endiselt hästi.

Lisalugemist leiad siit:

• Final Modernized GPS IIR Satellite to Lift off from Cape Canaveral
• Upcoming Block IIR-(21)M Launch Wraps Up Generation of GPS Satellites
• Final LockMart Modernized GPS IIR Satellite Set For Launch

The post Viimane IIR põlvkonna GPS satelliit appeared first on Aarne bloog.

Tõenäosus, et USA suudab orbiidil hoida vähemalt 24 töötavat satelliiti kukub järgmisel aastal alla 95% ja aastal 2011 juba 80% kanti. Vähemalt 24 töötavat satelliiti on vaja selleks, et igas maakera punktis oleks igal ajahetkel näha vähemalt 4 satelliiti.

Praegu on töökorras 30 GPS satelliiti. Enne, kui kui midagi katastroofilist juhtuma hakkab, peab neid taevast lausa robinal alla sadama hakkama.

Kuna GPS navigatsioonist sõltub tänapäeval nii palju, alates lihtsast autonavigaatorist kuni juhitavate tuumarakettideni välja, oleks GPS süsteemi rivist välja langemine mõõtmatute tagajärgedega ja kahju ettearvamatu.

Ma usun, et aastakümneid arendatud süsteemi ei lasta lihtsalt niisama ära laguneda ja mingid võimalused selle käigushoidmiseks ja edasiarendamiseks siiski leitakse. Arvestades ka seda, et Venemaa oma GLONASS ja Hiina COMPASS süsteeme arendavad, ei saa USA neist kuidagi maha jääda.

Kes väga kahtleb ja ilma GPS’ita eksimist väga kardab, see peaks juba aasta lõpul GLONASS toega autonavigaatorit saama osta. :)

Mõnusat lisalugemist:

• GPS at Risk: Doomsday 2010
• GPS Accuracy Could Start Dropping in 2010
• Worldwide GPS may die in 2010, say US gov

The post GPS ei sure appeared first on Aarne bloog.