Lavastus põhineb näitlejate improvisatsioonidele, võrgutusõpikutele ja erinevate eestlastega toimunud kohtumisõhtute stsenogrammidele. “Rahvaarv kasvab veel poolteist aastat, siis sündivuse kasv peatub,” ütleb demograaf Kalev Katus. “Tulevik on selge: osa rahvaid sureb välja, toimuvad suured muutused rahvaste pingereas ning ellu jäävad vaid need, kes suudavad oma ühiskonna alustalasid otsustavalt muuta. Rahvastikuteadlased on ühel meelel: senised meetmed pole aidanud, vaja on hullumeelset ideed.” Ja see idee on olemas.

Millest etendus räägib? Nagu ikka, iga teatrietenduse, raamatu, filmi, jne. kohta võib öelda, et inimestest. Ma arvan, et igaüks leiab sealt oma mõtte ja päris enda oma pean ma nüüd veel natuke aega mõtlema.

Esimeses vaatuses saab rohkem nalja ja teine on tõsisem. Näidatakse ka paljast ihu ja tehakse pauku. Laiemas plaanis esitatakse hunnik küsimusi, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu läheme? Kellele meid üldse vaja on ja miks?

Oma eelmisele NO99 kogemusele tuginedes võin öelda, et neil vist ongi kombeks vint täiega üle keerata. Lavadekoratsioone kasutatakse jällegi minimaalselt.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et mulle väga meeldis. Väga ammu pole ma teatris näinud, et publik püsti seistes aplodeeriks. Viimati oli vast kusagil üheksakümnendate keskel, kui uuel ärkamisajal näidati isamaalisi näidendeid.

See etendus on muideks ka Eesti Teatri Festivali Draama 2007 suure auhinna laureaat. Kellel veel võimalus on, mingu vaatama. Eriti võimalust ei ole, sest kodulehe andmetel on kõik etendused juba välja müüdud.

Pilt ja tsitaat pärinevad etendust tutvustavalt lehelt.

The post Etendus “GEP ehk Garjatšije estonskije parni” teatris NO99 appeared first on Aarne bloog.

Kõigepealt siis ikka halvemad asjad kirja. Etenduse esimene osa oli tibake propagandistlik ning meenutas natuke LifeTV'st nähtud ajuloputusüritusi. Etenduse viimase osa telemäng oli liiga veniv. Toolid ei olnud eriti mugavad.

Häid asu oli muidugi oluliselt rohkem. Nalja sai palju, aga tegelikult räägiti tõsistest asjadest. Mirtel Pohla võttis ennast pesuväele! Ka kõik meesnäitlejad kargasid paljalt ringi. Seega vaatamist igale maitsele. Tantsu ja tralli maailm.

Lava oli keskel ning inimesed istusid mõlemal pool lava. Inimeste peade kohal oli mõlemas seinas suur videoekraan. Meie sattusime istuma parema poole peale. Minu meelest olid näitlejad rohkem näoga meie kui et vastas asuvate ridade poole. Juuresoleval pildil on näha istuvat meest ning kahte videoekraani. Meie nägime õigetpidi pilti alumiselt suuremalt ekraanilt aga vastasistujad pidid pisikest ülemist ekraani vaatama. Pildi võtsin NO99 kodulehelt, seal on neid veelgi.

Dekoratsioonid ja rekvisiidid olid minimalistlikud. Sellega on nii, et alati kui on ainult mingid imelikud asjad laval, siis on etendus kas väga hea või väga halb. Vahepealseid variante pole kohanud.

Mitte etenduse mõjul, aga nagu igal hommikul, nii ka täna tulin ma tööle ühistranspordiga. Kokkuvõttes julgeks soovitada küll.

The post Etendus “Nafta!” teatris NO99 appeared first on Aarne bloog.