Tsitaat tutvustusest:

Raamatu läbivaks ideeks võib lugeda põhimõtet, et üürnik ja üürileandja ei tohi teineteisele vastanduda. Positiivne ja mõistusepärane koostöö on alati konstruktiivsem ja edasiviivam kui vastasseis.

Käsiraamatu autorid on Tõnu Toompark ja Evi Hindpere. Tõnu Toompark  kirjutab juba aastaid kinnisvara teemadel blogis adaur.ee ning on kinnisvarakool.ee juhatuse liige ja koolitaja. Evi Hindpere on pikaajalise kogemusega kinnisvarajurist ja koolitaja.

Raamatu kohta saad täpsemalt lugeda siit RAAMAT üüriärist ning samalt lehelt on võimalik seda ka tellida. Hinnaks on 16.99 ja see sisaldab käibemaksu ning transporti sulle sobivasse Eesti Posti pakiautomaati.

Raamat on nii uus, et ma ise pole seda veel näinud aga kui usaldusväärsed allikad ütlevad, et on hea, siis peab uskuma. :)

The post Raamat üürileandjale ja üürnikule appeared first on Aarne bloog.

Vastus väga lihtne. Tegemist on on nende kuudega lähiminevikust ja -tulevikust, mil Facebookis levivad niisuguses stiilis teated:

"[praegune kuu] on eriline selle poolest, et selles on 5 reedet, 5 laupäeva ja 5 pühapäeva. Järgmine niisugune kuu on alles  [suur number] aasta pärast. Kopeeri see teade oma seinale ja ....".

Nendele, kes ise kalendrit lapata ei viitsi, siin mõned imelised kuud minevikust ja tulevikust, milles on 5 reedet, 5 laupäeva ja 5 pühapäeva:

• 08.2008
• 05.2009
• 01.2010
• 10.2010
• 07.2011
• 03.2013
• 08.2014
• 05.2015
• 01.2016

Niisiis, järgmine niisugune "unikaalne" kuu on juba käesoleva aasta juulis. Olge siis ikka targad ja ärge laske ennast labase nipiga erinevatest kehaosadest sikutada. See, et ühes kuus on 5 täisnädalavahetust ei ole küll kõige tavalisem aga ega ta mingi väga haruldane asi ka pole.

Kavalam kalendritundja mõistab kiirelt, et niisugune kombinatsioon saab tekkida vaid nendes kuudes, milles on 31 päeva (jaanuar, märts, mai, juuli, august, oktoober ja detsember) ning vaid juhul, kui kuu esimene päev on reede.

Kõige rohkem peaksid niisuguste kuude pärast muretsema need, kes peavad kahe palgapäeva vahel 5 (10?, 15?) korda kõrtsis käima ja kardavad, et viiendaks ringiks äkki raha enam ei jätku. Nende jaoks peaks viie esmaspäevaga kuu palju hirmutavam olema.  :)

Tõsistele kalendrihuvilistele leidsin ka seaduspära, mille järgi niisugused unikaalsed kuud korduvad. Tabeli Y-telg tähistab päevade arvu kahe viie täisnädalaga kuu esimeste kuupäevade vahel:

Jada alates märts 2013:  609, 518, 273, 245, 182, 518, 455, 427, 245, 273, 273, 518, 91, 518, 273, 245, 273, 427, 455, 518, 427, 273, 518, 609, 273, 245, 273, 273 ja uuesti algusest peale. See jada kordub vähemalt aastani 2190 aga tõenäoliselt ka sealt edasi.

Kuude nimekiri .TXT failina: Unikaalsed kuud kuni 2100 lõpuni.

The post Huvitav kalender: 5 täisnädalavahetust appeared first on Aarne bloog.

Palju parem oleks see, kui aretataks niisugune universaalpuu, mis kasvatab erinevatel aastaaegadel erinevaid vilju. Õunapuu näite juurde tagasi tulles oleks hea puu niisugune,mis kasvataks jaanipäevaks õunu ja lehti ning jõuluks okkaid, värvilisi klaasmune ja küünlaid. Lisaks peaks see puu olema piisavalt väike, et toas potis kasvada. Kui mõlemal lõikusperioodil natuke sealiha ja õlut ka kasvaks, siis oleks tegemist niisuguse taimega, mis lõpetaks kõik sõjad, kaotaks vaesuse ja isegi tänavate löökaugud läheksid ise kuhugi kaugele ära.

Kujutate ette seda rõõmu nii laste kui iseenda silmis ja südames, kui kusagil augustis tuleb laps su juurde ja ütleb "issi - issi / emme - emme, puul hakkavad küünlad punguma!" või aprillis, et "ma ei saa veel täpselt aru, kas sealt tuleb õun või veel üks šašlõkk, aga igatahes uued pungad on väljas!"? Ei kujuta, sest meie tavapuud on liiga igavad ja monofunktsionaalsed.

Peale õunapuude spetsialistiga konsulteerimist sain teada, et okas- ja lehtpuu ristamine (traditsiooniliste meetoditega) on võimatu. Samas mitme saagi saamine ühes aastas pole ka meie kliimas võimatu - näide: kuumaasikas. Pigem on ülesanne niisugune kõrge praktilise väärtusega puu väljatöötamiseks ja kogu sellega seonduv väljakutse mõeldud nendele, kes kusagil raku- või isegi veel peenemal tasemel tegutsevad.

* * *

Idee on kõigile tasuta kasutamiseks. Kes selle ära rakendab, võiks mullegi ühe taime tuua. Enda tagasihoidlike taimeteadmiste alusel julgen arvata, et arendama peaks pigem puittaimi sest nendel on tugev tüvi ja jõudsad juured. Mingid rohttaimed ei peaks pingele vastu ja neid tuleks siis keelatud kasvuhormoonidega üles pumbata aga see ajaks ju GMO vastased tagajalgadele püsti. Ja järgmisena võiks juba munakividest sealiha teha...

The post Maailmaparandamine õunapuu abil appeared first on Aarne bloog.

• Kas kohalik supermarket kunagi sulle poodiminekuks limusiini järele saatnud?
• Kas peale kiirtoidu kohas läbi drive-through akna tellimuse esitamist on tellimus käruga su auto juurede toodud?
• Kas viimase kuu jooksul on su külmutuskapis kaks või rohkem lampi läbi põlenud?
• Kas peale seda, kui sa oled lifti sisenenud, jäävad ülejäänud ootajad järgmist ootama?
• Kas sa oled oma kahvli kunagi ootamatult kaotanud?
• Kas sa oled kunagi ehmatusega avastanud, et sa oled lähimast burgeriputkast üle kilomeetri kaugusel?
• Kas “Söö-palju-jaksad“ restoranid on sulle lähenemiskeelu kehtestanud?
• Kas viimasel laevareisil käskis kapten sul ainult laeva keskosas püsida?
• Kas piknikule minekuks valmistumine sisaldab ka autole järelkäru rentimist?
• Kas su auto vasakpoolne külg on madalam, kui parempoolne?
• Kas sulle tundub, et sinu tänaval on rohkem löökauke, kui teistel tänavatel?

Seda, kuidas juuresolev pilt dieediga seondub, saad lugeda siit.

Pilt siit.

The post Kas sa peaksid dieeti pidama? appeared first on Aarne bloog.

Osalemiseks mine NASA Face In Space lehele, kliki nuppu "Participiate", nõustu kasutustingimustega täida lüngad oma nime ja asukohamaaga, vali sobilik väljalennu aeg ja vajuta "Submit". Siis saa pilti veel natuke lõigata ja valmis asi ongi.

Mina (OK, ainult minu pilt) lendan välja 16.09.2010 ja tulen tagasi 25.09.2010. Peale seda saan ma endale ka lendu tõestava sertifikaadi. Niisiis septembri lõpus olen ma juba kolmes erinevas kosmoseskäimise projektis osalenud. Niisugune asi näeb mu CV's ikka väga super välja. :)

Eestist on praeguseks ~100 osalejat, Soomest ~920, Lätist ~50 ja Venemaalt ~300. See pole küll maailma tähtsaim koht, kus lippu kõrgel hoida aga mulle meeldiks, kui me naabrist paremad oleks.

Järgmine lend, millele end registreerida saab, toimub novembris 2010. Mulle meeldib, et tegu pole mingi poole kuuese bussiga, mis väljub ettemääratud ajal , vaid sul on valikuvabadus oma isikliku ajakavaga arvestada. Kui september ei sobi, vali november. Või vastupidi.

Igati lahe asi mu meelest! Riigiasutus, teadus, haridus, sotsiaalmeedia, jne kenasti kokku pandud ja kõigile osapooltele kasulikult.

Ootan huviga, millal midagi anaoogset Eestis tehakse.

The post Saada oma pilt kosmosesse! appeared first on Aarne bloog.

2. Reasta arvus olevad numbrid suuremast väiksemani (7651) ja väiksemast suuremani (1567).

3. Lahuta väiksem arv suuremast (7651 – 1567 = 6084).

Nüüd korda punkte 2 ja 3:

• 8640 - 0468 = 8172
• 8721 - 1278 = 7443
• 7443 - 3447 = 3996
• 9963 - 3699 = 6264
• 6642 - 2466 = 4176
• 7641 - 1467 = 6174

Nüüd võtame prooviks mõne teise juhusliku 4-kohalise arvu, näiteks 9372:

• 9732 - 2379 = 7353
• 7533 - 3357 = 4176
• 7641 - 1467 = 6174

Ja ühe korra veel, seekord 5192:

• 9521 - 1259 = 8262
• 8662 - 2668 = 5994
• 9954 - 4599 = 5355
• 5553 - 3555 = 1998
• 9981 - 1899 = 8082
• 8820 - 0288 = 8532
• 8532 - 2358 = 6174

Hiljemalt seitsmendal lahutamisel saad sa tulemuseks alati 6174. Kui ei saa, siis kontrolli oma arvutused üle.

Kas 6174 võib olla 42 asemel vastus küsimusele elust, universumist ja kõigest...?

* * *

Niisuguse huvitava seaduspära avastas India matemaatik Dattaraya Ramchandra Kaprekar ja numbrit 6174 nimetatakse tema järgi Kaprekari konstandiks. Põhjalikuma  jutu selle konstandi kohta leiad siit: Mysterious number 6174.

The post Huvitav matemaatika: 6174 appeared first on Aarne bloog.

Kui küsimus puudutab komme, siis kõige lihtsam on küsida nende käest, kes komme teevad. Küsisin järele ja siin on Kalev Chocolate Factroy peatehnoloogi selgitus, kuidas moos kommi sisse saab:

Keeduseadmetes valmistatakse karamellimass (suhkrust, glükoosisiirupist, maitse-, lõhna- ja värvainetest), mis keetmise järel on kuum, plastiline ja elastne, ning sellest saab hõlpsalt kompvekke vormida.

Eraldi seadmetes keedetakse valmis  täidis- moos (suhkrust, glükoosisiirupist, hoidistest, maitse-ja lõhnainetest).

Kui karamellimass on jahutatud temperatuurini 80-90° C, moodustatakse sellest koonusekujuline rull, mille laiemast osast pumbatakse rulli keskele toru kaudu moosi.

Karamellirullist venitatakse pidevalt maha jämeda nööri ehk voolikukujuliselt massi, ning selle keskel jookseb pideva peenema joana täidis ehk moos.

Voolikust omakorda vormitakse välja kompvekikujuliste vormidega (kaks pooliku kommi kujulist kausikest- vormi, mis seadmes kokku liiguvad ja terve kommi kuju moodustavad)  vormimisseadmes karamellid.

Vormimise momendil on mass ja moos soojad, elastsed. Peale vormimist karamellid jahutatakse , need muutuvad struktuurilt klaasjaks ja pakitakse.

Ma olen alati arvanud, et see just kuidagi niimoodi võiks käia. :)

Moraal: kui sa midagi ei tea, siis küsi õige inimese käest. Tavaliselt, aga mitte alati,  saab ka rumalale küsimusele asjaliku vastuse.

Minu poolt igatahes suuremad tänud ja tervitused Kalevi inimestele kiire vastuse eest!

The post Kuidas moos kommi sisse saab? appeared first on Aarne bloog.

Mina usun ravimifirmade ülemaailmsesse vandenõusse ja seda, et kogu ilm nende käpa all on. Seda on lihtne tõestada paari näite varal. Vaata, millise firma pastakaga su perearst kirjutab? Millise firma kalender tal seinas- ja milline lauakate? Milliste logodega on tema märkmepaber ja stendil hoiatused ning õpetused patsientidele? Peale seda vaata, mis firma rohu ta sulle välja kirjutab. Samu asju võid jälgida apteegis, kui lähed sinna näiteks lihtsat külmetusravimit otsima.

Perearst ja apteeker on muidugi väikesed tegijad. Suured ravimifirmad mõjutavad valitsusi ja meediat nii, et need ise kah aru ei saa, et nad firma müügitööle kaasa aitavad.

Minu usku vandenõusse aga kinnitavad ka need kuuldused, mis räägivad, et seagripivaktsiin oli enne patenteeritud, kui esimesed haigusjuhtumid registreeriti. Ravimifirmade käivete ja mahtude juures on täitsa usutav, et ühes laboris valmistavad nad ravimit ja teises mingit sodi, mis selle haiguse esile kutsub. Kui mõni niisugune “sodi“ väga hästi ei tööta, siis tuleb lihtsalt paanikat külvata et ravimit ikka ostetaks. Pealegi, paanikakülvamine on oluliselt seaduslikum ja humaansem kui mürgitamine. :)

Eestis on praeguse seisuga seagrippi surnud 13 inimest. Tulekahjudes on hukkunuid vähemalt 10. Liiklusõnnetustes kannatanuid ei jõua keegi üle lugeda. Mulle tundub, et ega see seagripp muu eluga võrreldes ikka väga tõsine asi ei ole.

Ma ei ole mingi tulihingeline vandenõuteoreetik või vaktsineerimisvastane aga praegusel juhul tundub mulle küll, et kisa on rohkem kui villa. Ühtegi linki ma siia lisada ei viitsi sest igas väljaandes ilmub iga päev paar lugu, mis meid vaktsineerimisele suunamiseks hirmutada püüavad.

The post Rahvusvaheline seagripi vandenõu appeared first on Aarne bloog.

Avapäeval tutvustab Novaator.ee levinumaid müüte seagripi kohta, räägib, kuidas Eestis on levinud psühholoogiliste testide kasutamine, mis ei näita midagi testitava isikuomaduste kohta ja palju muud põnevat.

Novaatori peatoimetaja Villu Päärti sõnul on portaali eesmärgiks tutvustada lugejatele, kuidas maailm toimib. "Novaator on tavaline uudisteportaal, millel on vaid see vahe, et me kirjutame teadusest ja tehnoloogiast, eesmärgiks tõestada, et see, mis teadusmaailmas toimub, on pööraselt põnev," rääkis Päärt, kes kutsub Novaatorit lugema kõiki, kel sooviks silmaringi laiendada.

"Novaator.ee on eeskätt mõeldud just neile inimestele, kellel pole vastavas valdkonnas spetsiaalset eriharidust, aga kes soovivad end mingi valdkonnaga kurssi viia või lihtsalt silmaringi laiendada," selgitas peatoimetaja.

Äripäeva veebikeskkonnast ära kolinud Novaator on nüüd oluliselt laiema teemaderingiga, kuhu on lisandunud näiteks ühiskonnateadused ning lood Tartu Ülikoolis tehtud ja tegemisel olevatest doktoritöödest. "Oma portaal annab rohkem võimalusi teemaderingi laiendada ja on interaktiivsem. Igaüks võib endale tellida uudiskirja, mis tuleb kahel korral nädalas e-mailile samuti on Novaatori lugejatel  võimalik otse teadlastele küsimusi esitada jne," kirjeldas Villu Päärt Novaator.ee uue keskkonna võimalusi.

Avasta maailma! www.novaator.ee

Lisainfo: Villu Päärt, novaator.ee peatoimetaja, tel 5148933, villu.paart@ut.ee

* * *

Mis mulle silma hakkas:

• RSS voog: Iga tänapäevase uuditesaidi alus. Kahjuks ei raatsi nad täieliku voogu anda ja RSS'is on uudisekohta vaid 1 tutvustav lause. Lisaks võid endale 2 korda nädalas ilmuva uudiskirja tellida. Seda võimalust ma ei kasuta ja jään siiski lootma sellele, et RSS kaudu täissisu saama hakkab. Pealegi, täna on kogu interneti sisu kättesaadav eri allikatest, erineva kirjatüübi, -värvi ja -suurusega - võin valida, millist eelistan.
• Küsi ise teadlaselt küsimus: Ma ei tea, et kusagil mujal niisugune võimalus oleks.Mul ei tulnud kohe ühtki küsimust pähe aga kunagi ma kindlasti kasutan seda võimalust. Praegu on seal vaid üks küsimus/vastus teemal "Miks on asbestist eterniit ohtlik?"
• Sisu: Sisu on alustavale portaalile kohaselt vähe aga see eest on valik täitsa asjalik.
• Menüüd: Kui ma klikin mõnel uudisel siis muutuvad mõlemal pool lehe servas olevad menüüd pea nähtamatuks. Kui hiirekursor menüüle viia, siis muutuvad need jälle täiesti nähtavaks. Teoreetiliselt võiks tegu olla hea asjaga et sisu oleks lugemise ajal hästi nähtav ja ekraan vaba üleliigsetest tähelepanuobjektidest. Ma ei tea veel, kas niisugune lahendus mulle meeldib.

* * *

Kui sa arvad, et sinu pressiteade võiks samuti siin blogis avalduda, siis võta ühendust.  Kui su teema kasvõi natukene mu blogi temaatikaga haakub, siis jõuame me suure tõenäosusega kokkuleppele.

The post Pressiteade: Tartu Ülikool annab teadusportaalile Novaator uue stardi appeared first on Aarne bloog.

Eesti kupüüride mõõtmed on 140x69x0.08mm. Rahatähtede paksuse kohta pidin eraldi Eesti Pangast järelepärimise tegema sest kodukal neil seda infot väljas polnud.

Suuremate summade hoiustamise puhul on muidugi kaval kasutada suuremaid kupüüre sest siis on rahahunnik väiksem. Teisest küljest tegelevad suurte sularahasummadega ka igasugused kahtlased tüübid kes võivad eelistada väikseid, märgistamata kupüüre.

Enne, kui sa endale tõesti miljoni koju viid, tutvu alljärgnevate arvutustega.

500 Krooniste kupüüride puhul on miljonis 2 000 rahatähte. Kui sa need kõik üksteise otsa laoksid, siis saaksid 16cm kõrguse paki. Raha ise võtab ruumi 0.00155 m³.

Kui su toa kõrgus oleks 2.7m, siis saaksid sa endal umbes 7 meetri pikkuse seina katta täiesti originaalse tapeediga (kokku 19.32m²). Kui sa oled moekam, siis võid kaaluda ka lae või põranda katmist.

Sajakrooniseid on miljonis 10 000 ja nende 96.6m² pinnaga saab juba päris suure ruumi ära tapetseerida - 2.7m seinakõrguse juures 35.5m. 0.00773m³ ruumala annab mõnusalt näiteks 1.6x2.0m voodi madratsi alla ~2.5mm kihina laduda ja nii muutuvad su ööd palju huvitavamaks. Üksteise otsa laotuna saaksime 100-kroonistest 80cm kõrguse virna mis on natuke väiksem, kui 32" teleka ekraani diagonaal.

Kui sa elatud kerjamisest ja saad almuseks valdavalt 2 krooniseid, siis on asi päris karm: miljonis on 2 krooniseid 500 000 tükki. Kui need kupüürid kõik kõrvuti maha panna, siis saaks rahaga katta 4 830m² väljaku, näiteks 3/4 pisikesest, 100x64m jalgpalliväljakust. Üksteise peale laotuna oleks rahapaki kõrgus 40m. Miljon krooni kahekroonistes võtab ruumi 0.3864m³. Niisugune hunnik mahub ära umbes kuude 60x36x30cm spordikotti.

* * *

Dollarite näitel saad pildiseeriat vaadata siit. Nendele, kes ise tahavad planeerida ja arvutusi teha, siinkohal väike tabel:

The post Kuhu panna miljon krooni appeared first on Aarne bloog.

Otsingutulemuste arv: 4 esimest (Haabersti, Lasnamäe, Mustamäe ja Nõmme) saavad plusse, 4 tagumist miinuseid (Kesklinn, Kristiine, Pirita, Põhja).

Otsingu tulemuste arv võrreldes eelise aastaga andis plusspunkte Haaberstile, Kesklinnale, Piritale ja Põhjale. Miinuseid said Kristiine, Lasnamäe, Mustamäe ja Nõmme.

Tõusulaine plussid teenisid välja Haabersti, Lasnamäe ja Põhja. Languse eest saavad miinuseid Kesklinn, Kristiine, Mustamäe, Nõmme ja Pirita.

Jällegi on võitjaks Haabersti linnaosavanem Viktor Vassilijev kolme punktiga. Teisel kohal Lasnamäe ja Põhja kumbki ühe plusspunktiga. Kolmandaks platseerusid Kesklinn, Mustamäe, Nõmme ja Pirita ühe miinusega. Kristiine sai kolme miinusega viimase koha.

Allpool leiad veel graafikud linnaosavanemate isiklike tulemustega.

* * *

Rohkem ma enam seda statistikat ei korja. Kohe varsti saavad linnaosavanemateks juba hoopis teised inimesed. Samuti muutuvad Tallinna linnavalitsuse liikmed, kelle kohta ma samuti andmeid olen korjanud. Valitsus juba on andmete korjamise algusega võrreldes teises koosseisus.

<

p style="text-align: center;">Enampakkuja võib mu kahe aasta töövilja (Google, Neti, Blog.tr.ee ja Technorati otsingutulemuste arvud Presidendi, Riigikogus esindatud fraktsioonide esimeeste, Valitsuse liikmete, Tallinna linnavalitsuse liikmete ja linnaosade vanemate kohta) endale saada. Huvi korral võta ühendust!

The post Linnaosavanemad Google’s appeared first on Aarne bloog.

Esiteks siis keskmine otsingutulemuste arv. Võrreldes eelmise kokkuvõttega on keskmiste otsingutulemuste arv 13.5% langenud, s.t. linnaosavanemad on järjest vähem ja vähem teinud midagi niisugust, mis internetis äramärkimist leiab.

Haabersti, Lasnamäe, Mustamäe ja Nõmme said plusspunkte, Kesklinn, Kristiine, Pirita ja Põhja miinuspunkte. Lisaks said Haabersti, Kesklinn ja Pirita ühe plusspunkti tõusulainel olemise eest. Teised said siinkohal vastavalt miinuse.

Kui võrrelda otsingutulemuste arvu umbes aastaste vahedega, siis on tulemusi parandanud Haabersti, Kesklinn, Mustamäe, Nõmme ja Pirita (plusspunktid kirja). Langenud on Kristiine ja Lasnamäe (miinused).

Kuna tegu on tõsiteadusliku uuringuga, siis ma rohkem arvutusi ei teegi. Ülekaalukalt võitis Haabersti linnaosavanem Viktor Vassiljev (3 punkti). Muidugi jõudis ta meediasse valdavalt igasuguse jamaga aga praegu ongi ülesandeks uurida meediakajastust ja mitte seda, kas see saavutati positiivsete või negatiivsete asjadega.

Teisele kohale jõudsid võrdselt ühe plusspunktiga Kesklinn, Mustamäe, Nõmme ja Pirita. Kolmanda koha saavutas Lasnamäe ühe miinuspunktiga. Viimaseks jäid Kristiine ja Põhja kes said mõlemad tulemuseks 3 miinuspunkti.

Otsingud on tehtud iga kahe nädala tagant, ajavahemikus 24.10.2007 kuni 07.10.2009 Neti.ee otsingumootorist, otsitav nimi on olnud jutumärkides. Niipea, kui mahti saan, avaldan ka Google tulemused.

* * *

Linnaosavanemate isiklikud graafikud:

The post Linnaosavanemate tuleproov appeared first on Aarne bloog.

Ma ei saa aru, kus siin loogika on? Kui ma ostan 2 poolikut, siis maksan ma selle eest vähem kui liitrise pudeli eest. 0.7 Liitrine pudel on mikskipärast üldse kõige kirvema hinnaga.

• Hinda vaatasin spetsiaalses viinapoes Feenoks. Tavapoodides on hinnad tavaliselt kõrgemad.
• Võrdlesin Laua Viina hindasid sest mulle tundus, et see on üks enimostetud mark.
• Mingeid lastepudeleid (0.2, 0.35, jne) ei vaadanud.
• Uuringu käigus viina ei ostnud et arvutused ikka selged tuleksid.

Küsisin Liviko müügiosakonnast järele ja sain sealt juba 1 tunni pärast (!!!) niisuguse vastuse:

. . .

Laua viin on kodumaisete odavate viinade seas kujunenud juhtivaimaks kaubamärgiks, mis on erinevates meedia poolt läbiviidavates hinnauuringutes just põhiliseks monitooritavaks tooteks, mistõttu määratleme Laua viina odavate viinade klassi. Odavate viinade puhul toimub põhiline hinna positsioneerimine 0,5L toodete mõõtudes, mistõttu on ka Laua 0,5L kahe pudeli hind kujunenud jaekaubanduses (juba aastate jooksul)  soodsamaks, kui 1,0L toote hind.

. . .

Seega fakt, et kaupluses on 2 X 0,5L Laua viin soodsam, kui 1,0L Laua viin, on kaupmeeste teadliku survestamise tulemus, millel ei ole kahjuks Liviko hinnakujundusega midagi pistmist.

. . .

Asi kohe selgem.

Head reedet ja arukat viinavalikut!

Pilt: liviko.ee.

The post Imelikud viinahinnad appeared first on Aarne bloog.

Mõeldud, ette valmistatud ja tehtud!

Tuleproovi reeglid:

1. Testitavale tutvustatakse käesolevaid reegleid.
2. Testija segab tavalise 52 kaardise kaardipaki. Enne segamist on kõigil kohalviibijatel võimalus veenduda, et tegu on täiesti tavalise kaardipakiga. Kohalviibijaid peale Testitava ja Testija võib, aga ei pruugi olla.
3. Testitaval on võimalus soovi korral kaardipakk üle segada.
4. Sõltuvalt sellest, kes on viimane kaardipaki segaja, kas Testija või Testitav, saab teine pool õiguse segatud pakki tõsta. Seda võib kasutada või mitte sõltuvalt teise poole suvast. Tõsta võib kaheks või tõstja poolt valitud arv kordi.
5. Testija võtab kaardipakist ühe kaardi nii, et ta ise, Testitav ega ükski kohalviibija seda ei näe.
6. Testitav peab selgeltnägema/arvama, kas kaart on must või punane. Peale arvamist näidatakse Testitavale kaarti ning seda kaarti enam pakki tagasi ei panda. Arvatud kaardid jagatakse kahte eraldi hunnikusse vastavalt õigetele /valedele vastustele.
7. Eelmist sammu korratakse 10 korda ning õigest /valesti arvatud tulemused pannakse protokolli kirja.

Kiusasin niisuguse "tuleprooviga" kahteteist inimest ja tulemused on siin:

• Testitavaid oli alates algkooliealistest kuni noorema keskeani.
• Kõigi proovide läbiviimise juures viibis peale testija ja testitava veel vähemalt 1 inimene.
• Keskmiselt oli õigeid tulemusi 5.33 ehk siis 53.3 protsenti.
• Kõige rohkem kaarte, 7 /10 arvati ära 3 korral (1xN, 2xM).
• Kõige vähem õigeid tulemusi, 3 / 10 sain kahel korral (1xM, 1xN).
• Lasin ka ennast proovida ja minu tulemuseks tuli 5 / 5.

Niisugust tuleproovi on mõnus läbi viia siis, kui kohal on rohkem rahvast ja klaasipõhi kah tolmuseks ei jää.

Kokkuvõttes võib öelda, et mu sõbrad-tuttavad pole kuigi selgeltnägijad. See tähendab, et kadunud asjade otsimisel pole neist eriti abi ja ma võin neile rahuliku südamega igasugust jama edasi ajada. :)

* * *

Mida ma sellest õppisin?

• Kui rõhutada seda, et tegu pole trikiga ja kedagi alt ei tõmmata, mütsist jänest ei tule, siis kaob paljudel testitavatel huvi ja nad pakuvad lihtsalt umbes.
• Teadus ja selgeltnägemine on mõlemad lihtsad. Lihtsalt tuleb vahet teha, et millega parasjagu tegu on.
• Äkki peaks järgmisel korral auhinna "kõige täpsemini  vastanule" välja panema...?
• Kõikide alaealiste testimise juures ei olnud nende vanemad kohal ja võõraste onude käest auhinna saamine võib niimoodi kahtlaseks asjaks kujuneda.
• Niisugune "tuleproov" on lõppude lõpuks ikka lõbus aga kui keegi vastata ikka ei soovi, siis pole mõtet liialt peale kah käia.

Järgmisena võtan ette  katse "Mitu klaasi vett su taskusse mahub?" (soojal suveajal).

The post Selgeltnägijate tuleproov appeared first on Aarne bloog.

Hiljuti lugesin netist, et läänemaailmas, st meil on need hoopis erinevad, kui idamaades. Suureks erinevuseks on see, et kui läänemaailmas kasutatakse smailide kirjutamiseks 90° pööratud pead, siis idamaades jääb nägu otse.

Kuna meie kohalikke kõik nagunii teavad, siis panen siia kirja ainult idamaades kasutatavad:

• Õnnelik naeratus:  (^_^) või  (^.^)
• Naermiseks või lauluks avatud suu:  (^o^)
• Nalja tähistav silmapilgutus:  (`_^) või  (^_~)
• Suletud silmad tähistamaks kurbust või ohet:  (-_-)
• Langetatud pea kibestumise või pettumuse märgiks  (._.) või  (,_,)
• Higipiisk närvilisuse või kimbatuse tähistamiseks  (^_^’)
• Imestusest suured silmad:  0.o või  O_o
• Torru aetud huuled suudlemiseks:  (^x^) või  (^3^)
• Punastamine:  ^///^ või  >///< või  o///o
• Surma märkivad suletud silmad:  (X_X)
• Pisarad märkimaks kurbust ja nutmist:  (;_;) või  (T_T)
• Valust, eksimusest või pettumusest virilad silmad:  (>_<) või  (>.<)
• Suletud silmad ja zzZ tähistavad magamist:  (-_-)zzZ või  -_-zzZ
• Kõrvaklapid muusika kuulamiseks:  d^_^b või  d-_-b
• Pahameelegrimass:  (>_>)

* * *

Mina ise kasutan vaid kahte emotikoni:  :) ja  :( ja saan täiesti hästi hakkama. Nagu juuresolevalt pildilt näha, on minu blogis ASCII koodi pildiks tegemine keelatud. Iga üks, kes ühes tekstilõigus või kogu tekstis üle kolme smaili kasutab, muudab selle teksti minu jaoks nii loetamatuks, et ma tavaliselt loobun edasi lugemast.

Täpsemalt saad smailidest ja nende erinevustest lugeda siit: 15 Popular Codes For Smiley Faces & Their Meanings.

The post Idamaised emotikonid appeared first on Aarne bloog.

Näited:

• Muretsesime endale uue teleka.
• Jüri ja Mari muretsesid lapse.
• Nad muretsesid endale Lasnamäele uue korteri.
• Jne.

Millest see imelik asi tuleb?

Ma mõtlesin selle just välja ja innustust andsid mitmed ja mitmed nõuka-aja teemalised postitused.

Asjade "muretsemine" ongi nõuka ajast pärit. Kui mujal maailas inimesed läksid poodi ja ostsid endale asju, siis NSVL viljastavates tingimustes oli asju vaja tihtipeale just "muretseda" sest ostmise võimalust lihtsalt polnud.

On ju loogiline ja kaval mõtlemine minu poolt…?

Kui ühe keeleprobleemi lahendasin ära, siis tekkis kohe järgmine: "välja printimine".

Kas see tähendab

• printerist välja
• arvutist välja, st tulemus oleks materiaalne, mitte bitid ja baidid
• või midagi hoopis muud?

Kaldun rohkem selle bitide materialiseerimise poole aga kindlat vastust ei tea.

The post Miks eestlased endale asju “muretsevad” appeared first on Aarne bloog.

Kuidas muidu seletada seda, et viimasel ajal sattub virnade viisi igasuguseid küsitlejaid just minu ukse taha ja nad tahavad just minu käest igastsugu asju teada?

Kui koolis õpetati, et valimit tuleb hoolega valida ja näiteks paarisnumbriga majadest paarisnumbriga korterist vanim meesisik ja kusagilt mujalt mingid teised isikud, siis teevadki valimikoostajad täpselt selle näite järgi.

Viimasel umbes poole aasta jooksul on mu juures käinud Faktumi (2 korda), Emori ja Turu Uuringute AS küsitlejad.

Kui kõigi küsitluste vastuste seas kogu aeg minu arvamus olemas on, siis olengi arvamusliider! Minu kaasa arvamus pole kordagi kedagi huvitanud.

Ühe küsitleja, möödunud esmaspäeva õhtul Emori oma, saatsin siiski ilma vastusteta minema. Ta lihtsalt tuli väga ebasobival ajal ja kell oli kah juba palju. Ma saan aru, et inimesed teevad rasket tööd ja tavaliselt võimaluste piires neile alati vastu tulla aga see kord tõesti ei sobinud.

The post Kuidas ma Eesti arvamusliider olen appeared first on Aarne bloog.

Kui järgid neid lihtsaid nõuandeid, siis on tee eduni garanteeritud:

1. Alusta sundimatu vestlusega
2. Küsi tüdrukult küsimusi, isiklike küsimusi tema ja ta elu kohta. Kindlasti vaata talle vestluse vältel silma.
3. Selles faasisi ära algata veel mingisugust füüsilist kontakti.
4. Jõua endas selgusele, kas sa tahad sellest tüdrukust selles staadiumis midagi enamat sest edasi läheb järjest paremaks.
5. Pilguta talle silma või müksa õrnalt ning küsi, kas sa võiksid ta tuba näha.
6. Kui te tüdruku tuppa jõuate, siis pane ta voodile selili. Mehiselt.
7. Eesmärk on juba käega katsutavas ulatuses aga püsi endiselt rahulikuna.
8. Kõigepealt räägi temaga. Ta teab, mida sa tahad.
9. Leia aeglaste ringikujuliste liigutustega oma püksinööp.
10. Võta oma püksid jalast ära. Graatsiliselt! Võib-olla lisad mõned tantsusammud.
11. Nüüd on ta sinu!
12. Peale tüdruku püksinööbi ja -luku avamist tõmba aeglaselt püksisäärtest kuni sa need kätte saad. Ära pükse väga puntrasse aja sest see teeb asja ainult raskemaks.
13. Alusta kas parema või vasaku jalaga.
14. Aseta oma jalad püksisäärtesse ja tõmba need üles kuni puusadeni.
15. Pane nööp ja lukk kinni ja oledki õnnestunud!

Vihje: Kui tundub liiga kitsana, siis ära muretse - tehniliselt võttes oled sa ikkagi sees.

Leitud ja kohandatud siit: How to get in a girl's pants.

The post Kuidas tüdruku pükstesse pääseda appeared first on Aarne bloog.

Blogindus:

• 34% aktiivselt interneti kasutavatest gaydest ja lesbidest (edaspidi G&L) loevad uudisteblogisid. Heterote juures on see protsent 22.
• 25% G&L loevad meelelahutus- ja popkultuuriblogisid. Heterotest teevad seda 15%.
• 28% täiskasvanud G&L loevad poliitilisi blogisid, heterotest teevad seda vaid 14%.
• 14% küsitlusele vastanud G&L ütlesid, et nad loevad reisiblogisid. Heterotest 8%.

Muu sotsiaalveebindus:

• 55% G&L vastanutest on Facebooki liikmed. Heterotest 46%.
• 43% G&L vastanutest on MySpace liikmed. Heterotest 30%.
• 23% G&L olid ärilise sotsiaalvõrgu LinkedIn liikmed. Heterotel protsendiks 13.
• 20% G&L olid Twitteris. Heterotest 12%.

Täpsemalt saab uuringust lugeda siit: "Gays & Lesbians More Likely to Read Blogs, Tweet, Use SocNets" ja eelpool viidatud PDF failist.

The post Homod loevad rohkem blogisid ja twitterdavad appeared first on Aarne bloog.

Et lugejaid mitte petta, panengi siia kirja lihtsa seletuse, mis kehtib kõigi unenägude korral.

Selgitused unenägude kohta:

• Kui sa nägid und, siis tähendab, et sa magasid. Täiskasvanud inimene vajab 7 kuni 8 tundi und ööpäevas. Oled õigel teel!
• Kui sa magasid, aga und ei näinud, siis pole kah midagi hullu. Peaasi on vajalik unekogus kätte saada.
• Värvilised unenäod on võrreldes mustvalgetega lõbusamad vaadata. 12% inimestest näeb Wikipedia andmetel ainult mustvalgeid unenägusid.
• Kui unenägu oli mõnus ja meeldiv, siis ei tähenda see seda, et nähtud asjad või sündmused su tegelikus elus kunagi toimuvad. Õnneks kehtib sama ka halbade unenägude kohta.
• Kui näed unenäos lendamist, siis ei tähenda see seda, et sa ka üles ärgates lennata oskaksid.
• Unenägude seletamine on samasugune "täpisteadus" nagu ajalehtedes ilmuvad horoskoobid.
• Unenägude järgi saab üsnagi täpselt ilma ennustada. Kui nägid öösel magades und, siis järgmisel päeval kas päike paistab või on pilves.

* * *

Nii lihtne see unenägude seletamine ongi.  Inimesed, kes üritavad väita, et unes nähtud kala tähendab seda, et must kass jookseb homme üle tee, eksivad rängalt. Unenäod ei tähenda tegelikult mitte midagi muud, kui seda, et sa magasid.

The post Unenägudeseletaja appeared first on Aarne bloog.