Just äsja ilmus uus WordPressi versioon 5.0 mille kõige tähtsamaks uuenduseks on uus redaktor - Gutenberg. Uus, plokipõhine redaktor ei muuda seda, kuidas lugejad su sisu näevad, küll aga seda, kuidas sa seda sisu lood. Ja see uus sisuloomise viis ei ole minu jaoks meeldiv. Mul on oma välja kujunenud rutiinid ja töövood ning nüüd pean ma kõike seda muutma hakkama.

Need, kes WordPressi uudiseid ei jälgi ja uuest redaktorist midagi kuulnud ei ole, tabab koos uuendusega kindlasti ebameeldiv üllatus, kui nende tuttav töökeskkond järsku mingi Legoga on asendatud. :)

Õnneks on juba olemas terve hunnik pluginaid, mis võimaldavad täpselt määrata, et kus ja millal Gutenberg lubatud või keelatud on. Proovisin ise Classic Editor ja Disable Gutenberg pluginaid ning mõlemad töötavad hästi.

* * *

Vilunum kasutaja, kes täpselt teab, mida ta teeb, võib Gutenbergi ära keelamiseks kujunduse functions.php faili või oma saidi pluginasse lisada niisuguse rea:

add_filter('use_block_editor_for_post', '__return_false');

* * *

Classic Editor töötab lubaduste järgi vähemalt aastani 2021. Ma kahtlustan, et kunagi jõuab WordPress sinna maani, kus Gutenbergi kasutamist enam mitte kuidagi vältida ei õnnestu ja seega tasuks uue redaktori endale selgekstegemisega alustada kohe nüüd.

Käesolev postitus on kirjutatud kasutades uut redaktorit. Ei ole meeldiv kogemus. Veel.

The post Keelame Gutenbergi ära appeared first on Aarne bloog.

Pane oma kujunduses sinna, kuhu sisse logimata kasutajatele mõeldud sisu ilmuma peab, järgnev kood:

<!-- Sisse logimata kasutajatele -->
 <?php if (!is_user_logged_in()) : ?>

Siia pane oma PHP, JavaScript või HTML kood sisse logimata kasutajatele

<?php endif; ?>
 <!-- /Sisse logimata kasutajatele -->

Ja ongi valmis.

Kus niisugust nippi vaja võiks minna? Näiteks siis, kui sa ei taha, et su lehele paigaldatud counter su enda külastusi loeks või et sulle su enda reklaame näidataks. No ja sellele, kes juba sisse on logitud, pole ka enam vaja näiteks sisselogimisvormi näidata.

BOONUSNIPP: Kui tahad vastupidi mõnda sisuosa ainult sisselogitud kasutajatele näidata, siis jäta koodis (!is_user_logged_in()) osa juures hüüumärk ära.

The post Näitame WordPressis valitud sisu ainult külalistele appeared first on Aarne bloog.

Loomulikult teeb niisuguse kirja saamine iga kodukahaldaja ärevaks. Kas mu koduleht ikka töötab? Kas keegi on midagi ära häkkinud? Mis nüüd saab? Jne.

Kirjale lisatud "nakatunud" failide nimekiri viitab WordPress'i andmebaasist automaatselt tehtud varukoopiatele. Peale teenusepakkujaga konsulteerimist selgus, et failides on "linke pahatahtlikele aadressidele" ja need on nüüd lihtsalt ära kustutatud.

Kuidas muidu täiesti tavalise ja mingit rämpssisu mittesisaldava kodulehekülje puhul niisugused lingid andmebaasi sattuvad?

Väga lihtne - spämmerid jätavad lehele kommentaare, mis sisaldavad niisuguseid linke. Spämmitõrje peab rämpskommentaarid küll kenasti kinni ja kodulehel endal pole külastajale ühtki ohtliku linki kusagil näha aga andmebaasis on need siiski siiski olemas.

Seega kui sa tahad, et teenusepakkuja sulle kurje kirju ei saadaks ja su varukoopiaid ära ei kustutaks, siis kustuta oma koduleheküljel kinni püütud spämmkommentaarid aeg-ajalt käsitsi ära.

Selles, et niisugune kasutajate failide kustutamine teenusepakkuja poolt õigustatud on, pole ma ka üldse kindel. Võiks ju "probleemi" enne natuke süüvida.

The post Spämmkommentaaride kustutamine on oluline! appeared first on Aarne bloog.

Põhimõtteliselt on protsess väga lihtne: ekspordime andmebaasist vajalikud tabelid ja teeme neis väikesed muudatused, installime puhta WordPressi ja impordime sinna kogu vana saidi sisu.

Õpetus algab.

Kopeeri olemasoleva saidi kataloog wp-content ja peakataloogis olev fail wp-config.php oma kõvakettale.

Ekspordi oma olemasoleva WordPressi andmebaasist näiteks phpMyAdmin abil järgmised tabelid ja jälgi, et  kastis "Add DROP TABLE / VIEW / PROCEDURE / FUNCTION / EVENT" oleks linnuke olemas:

• wp_commentmeta
• wp_comments
• wp_links
• wp_postmeta
• wp_posts
• wp_terms
• wp_term_relationships
• wp_term_taxonomy

Nendes tabelites on kirjas kõik su postitused, lehed, kommentaarid, kategooriad, sildid ning nende omavahelised seosed. Vajadusel võib sul vaja olla oma saidi eripärale vastavalt veel mõned tabelid eksportida.

Kindlasti jäta eksportimata igasugused statistikapluginate tabelid.  Mina jätan alati ka wp_options, kus hoitakse kõiki WordPress’i seadeid, eksportimata ja seadistan uue saidi alati käsitsi. See aitab kolimise käigus vanasse tabelisse aja jooksul kogunenud jamast vabaneda ja vähendab ettetulevaid probleeme.

Eksportimise tulemusena saadud .sql faili hoia nagu silmatera sest selles sisaldub kogu su saidi sisu.

Tee .sql failist koopia ning ava see mõnes tekstiredaktoris. Mina kasutan tavaliselt Notepad2 nimelist programmi mis saab tööga väga hästi hakkama. Tee failis niisugused parandused:

vanasait.ee -> uussait.com

või vajadusel hoopis

vanasait.ee/minublogi -> uussait.com

Pane tähele, et ei asendatava ega uue aadressi lõpus ei ole kaldkriipsu!

Nüüd ava oma vanalt saidil allalaetud wp-config.php tekstiredaktoris, muuda ära andmebaasi nimi, kasutajanimi ja parool. Samuti muuda vajadusel wp-config.php failis ära muutuja $table_prefix väärtus.

Tõmba endale alla uusim WordPress ja paki arhiiv lahti. Asenda pakis sisalduv kataloog wp-content enda vanast saidist allalaetuga ning lisa juurkataloogi oma muudetud wp-config.php fail.

Lae kogu kupatus FTP kaudu uuele saidile õigesse kataloogi üles.

Tipi brauseri aadressireale oma uue saidi aadress, avanenud vormis sisesta saidi nimi, admin-kasutaja nimi ja parool ning oma meiliaadress. Nüüd peaksid sa jõudma oma uue saidi admin-liidesesse. Selle akna või tabi võid praegu kinni panna. Kui selle sammu juures mingi probleem tekkib, siis kontrolli üle, et sa faili wp-config.php ikka õiged muudatused sisse viisid.

Logi sisse uue saidi phpMyAdmin’i ja impordi selle kaudu oma muudetud .sql fail.

Nüüd logi uuesti oma uue saidi adminliidesesse ning kõik postitused, lehed, mustandid, jne, jne, peaks paigas olema.

Viimaks jääb sul üle vaid kõik WordPressi enda seaded paika panna ning aktiveerida ja seadistada kõik pluginad, mida sa kasutada tahad. Selle koha peal on hea võimalus mõnedest ebavajalikest pluginatest, mis on lihtsalt kasutusse ununenud või olid vanas saidis ajutisel kasutusele võetud, loobumiseks. :)

Kui kõik tundub korralikult töötavat, siis kontrolli veel üle, et su uuel lehel katkiseid linke poleks.

VALMIS!

* * *

Loomulikult tuleb niisuguse kolimise juures olla äärmiselt ettevaatlik ning kõigist originaalmaterjalidest pidevalt muutmata varukoopiat hoida. Igaks juhuks hoiatan ette, et mina endale mingit vastutust andmete kadumamineku eest ei võta aga kui sa ilusasti varukoopiaid teed, siis ei tohiks küll mitte midagi kaduma minna.

The post Kolime isehostitud WordPressi appeared first on Aarne bloog.

Nüüd tuleb need katki läinud viited kõik üles leida ja eemaldada või parandada.

Õnneks on mul kasutada 2 mõnusat tööriista, mis seda rasket ja nüri tööd hõlbustavad:

WordPressi plugin Broken Link Checker for WordPress - kammib postitusi ja kommentaare ning raporteerib kõik leitud vigased lingid, nii saidi sisesed kui välised.

Arvutisse installitav programm (ainult Windows) Xenu's Link Sleuth - kammib kogu saidi läbi ja ja leiab kõik vigased lingid. Boonusena annab seda programmi ka muudel eesmärkidel kasutada.

Lisanipp: Need mõlemad vahendid on väga abiks ka oma blogi või kodulehe kolimisel.

The post Eemaldame katkiseid linke appeared first on Aarne bloog.

• Esimene video räägib sellest, mis vahe on postitustel ja lehtedel, kuidas nad su kodulehel välja paistavad ning kust ja kuidas neid majandada.
• Teine jutustab meile sellest, mida teha siis, kui mõni asi natuke nihu läheb. Videost saab teada, et suuremaks muretsemiseks pole põhjust.
• Kolmas on vast kõige tähtsam, sest seal selgitatakse postituste / lehtede sisestamist. Üsna üksipulgi seletatakse lahti kõigi redaktori nupude funktsioonid ning tutvustatakse muuhulgas ka linkimist ja sisu teistest keskkondadest ületoomist.
• Neljandas videos õpetatakse uue WordPressi tähtsamate seadistuste tegemist. See on muidugi igal ühel enne lehe avalikuks tegemist tehtud, ma vähemalt loodan.

Need õpetused peaks sobima just nendele, kes esimesi samme WordPressil põhineva lehe haldamisel teevad. Kui pluginate kohta käiv jutt välja jätta, siis sobivad need edukalt ka wordpress.com teenuse kasutajatele.

* * *

Videote järjekord on imelik? No mina nad just selles järjekorras leidsin. :) Igatahes, julgen soovitada!

The post WordPressi õppevideod appeared first on Aarne bloog.

Iga kord, kui sa WordPressis oma postituse salvestad, jäetakse sellest ka tagavarakoopia (Revision) alles. Kui sa nüüd oma postituse kuidagi nässu keerad, saad sa häda korral suure osa oma postitusest eelmisest versioonist ikkagi kätte. Lisaks lihtsalt eelmise versiooni avamisele saad sa ka erinevaid varukoopiaid omavahel võrrelda.

Ja nüüd tuleb oluline osa: võta mõlemaks võrreldavaks sama postituse versioon ning vajuta "Compare Revisions" nuppu ja naudi.

* * *

Kui sa pole oma WordPRessi ümber seadistanud, siis tehakse igal "Save Draft" või "Update" vajutamisel sellest koopia. Kui sa oled hoolas ja oma postitust mitu korda salvestad, siis jääb igast su postitusest andmebaasi mitmeid koopiaid mis seal asjatult ruumi võtavad.

Selleks, et revisjonide salvestamine üldse ära keelata, lisa om wp-config.php faili niisugune rida: define('WP_POST_REVISIONS', false); ja salvesta fail. See pole siiski väga hea mõte sest ootamatu internetiühenduse katkestuse või arvuti kokkujooksmise korral võivad olemas olevad varukoopiad see sind suuremast kaotusest päästa.

Selleks, et piirata, mitu revisjoni ühe postituse kohta salvestatakse, lisa wp-config.php faili rida define('WP_POST_REVISIONS', XX); kus XX on soovitud varukoopiate arv.

Mina ise pole seda seadet muutnud ja WordPress salvestab automaatselt kõik revisjonid. Aega ajalt kustutan ma WP-Optimize plugina abil lihtsalt kõik vanad revisjonid korraga maha ning lisaks optimeerib sama plugin ka ühe hooga mu andmebaasi ära. Mugav!

BOONUSMUNA: Kui sa kirjutad postituses oma postituses wordpress suure esitähega ent väikese P'ga, muudetakse see ikka WordPressiks, st. Word ja Press on mõlemad suure tähega. See on ainuke õige viis selle programmi nime kirjutamiseks.

The post WordPressi pühademuna appeared first on Aarne bloog.

Gravatar on on lahtiseletatuna "globally recognized avatar" ehk siis globaalselt tuntud avatar. Gravatar on see pisike pildike, mis igas seda teenust toetavas blogis kommentaaride kõrvale automaatselt ilmub. Oluline on see, et see pilt on seotud e-maili aadressiga ning iga kommentaar, mille sisestamisel on kasutatud sama aadressiga, saab sama pildi. Täpsemalt kirjutasin ma Gravatarist siis, kui ma selle teenuse toe oma blogile lisasin.

Gravatar Hovercard on uus teenus Gravatari kasutajatele. Kui hiirekursor teenust toetavas blogis gravatarile viia, avaneb infokaardike kasutaja nende kontaktandmetega, mille ta oma Gravatari profiili on lisanud.

WordPress.com peal olevates blogides on see teenus kohe automaatselt olemas. Isehostitud WordPressile saad Gravatari Hovercard'i toe lisada  ülilihtsalt: lisa oma theme kataloogis olevasse faili functions.php järgnev rida:

wp_enqueue_script( 'gprofiles', 'http://s.gravatar.com/js/gprofiles.js', array( 'jquery' ), 'e', true );

Valmis, naudi! Nüüd töötab sul Hovercard nii blogis kui ka adminliideses.

The post Lisa blogile Gravatari Hovercard appeared first on Aarne bloog.

Tähtsamad uuendused:

• "Tavaline" ja mitmekasutaja WordPress on nüüd kokku liidetud.
• Pluginate ja teemade uuendamine on nii lihtsaks tehtud, et enam pole küll kellelgi vabandust, et "ma pole viitsinud uuendamist ette võtta".
• API teemade mudimiseks. See on pigem oluline arendajatele ja teemameistritele.
• Uus "default" teema Twenty Ten.
• Administraatori nime valimise võimalus. Pahadel on nüüd palju keerulisem su blogisse sisse murda sest lisaks paroolile peavad nad nüüd ka kasutajanime välja nuhkima.
• Lühikesed wp.me lingid sisse ehitatud. Twitteri kasutajatele hea aga ma ise olen vana hea bit.ly peal.

Sellele, kes juba ammu blogi peab, pole need uuendused võib-olla kuigi tähtsad sest kõik oli ennegi paigas ja töötav. Uut kodulehte luues annavad tehtud uuendused siiski veel mõne põhjuse, miks just WordPress oma kodulehemootoriks valida.

Nendele, kes kahtlevad, soovitan ma uuendus ikkagi ära teha. Admin-liideses mingeid kõrvulukustavaid muudatusi pole ja sa saad oma tavapärase postitamise rutiiniga rahulikult edasi minna.

Kui mina su blogimisel kätt hoian, siis on su blogitarkvara juba uuendatud.

The post WordPress 3.0 väljas appeared first on Aarne bloog.

WordPress annab välja terve virna RSS feede, mida theme autorid kusagil lehel ei kajasta ja seepärast brauser ei tea, et need seal üldse olemas on.

Ühe kindla kategooria feed:

Aadress: www.blogiaadress.com/index.php/KATEGOORIA/KATEGOORIANIMI/feed/

KATEGOORIA tuleb asendada selles blogis kasutusel oleva "Category base" määranguga. Kui seda kategooria nime spetsiaalselt määratud pole, siis on see "category". KATEGOORIANIMI tuleb asendada kategooria lingiga (Category slug).

Ühe kindla sildi (tag) feed:

Aadress: www.blogiaadress.com/index.php/TAG/SILDINIMI/feed/

TAG tuleb asendada "Tag base" määranguga ja sildinimi huvitava sildi nime lingiga (Tag slug).

Feed kuupäeva järgi:

Mai 2010: www.blogiaadress.com/2010/05/feed/ annab mais 2010 tehtud postituste feedi.

21. mai 2010: www.blogiaadress.com/2010/05/26/feed/ annab 26.05.2010 tehtud postituste feedi.

Muud tähelepanekud

• Need nipid töötavad vaid siis, kui feede pole jõuga FeedBurneri või mõne muu teenuse peale suunatud.
• Sõltuvalt blogi seadetest võib tihtipeale /index.php/ osa aadressist välja jätta.
• Põhimõtteliselt võib iga WordPressil põhineva lehe aadressi taha kirjutada lisaks /feed/ ja saadki endale spetsiaalse feedi kätte.
• WordPress 3 (vähemalt praegused beetad) toovad meile niisuguse toreda uuenduse, mis lisab ise lehe päisesse, kui sealt feedi saab, vastavad <alternate> märgendid. Selle omaduse avastasin ma täitsa ise. Üheski blogipostituses, mida ma uue WP omaduste kohta lugenud olen, sellest juttu pole olnud.

The post Loe blogifeede nagu ninja! WP eri. appeared first on Aarne bloog.

Mis mulle meeldib, on see, et nüüd saab kõik uuendamist vajavad pluginad ühe klikiga ära uuendada. Enne pidi iga plugina jaoks eraldi kliki tegema.

See, et "tavaline" ja WordPress MU on nüd kokku pandud, mind eriti ei puuduta. Proovimise mõttes panin siiski ühe testimise saidi MU peal tööle ja see kõik oli üllatavalt lihtne ja mugav.

Uuest ja vingest menüümudimise võimalusest ma eriti rõõmu tunda ei oska sest minul on niigi kõik paigas. Mõnele alustajale võib see täitsa abiks võimalus olla.

Terve list muudatustest ja uuendustest on siin: Version 3.0.

The post WordPress 3 appeared first on Aarne bloog.

Täna näitan ma lihtsa nipi, kuidas oma blogisse Google Buzz nupp panna, et su lugejad saaksid su postitusi enda Buzzi jälgijatega jagada.

Võta ette oma kasutatava WordPRessi theme fail single.php, tee allolevas koodis paksus kirjaga näidatud kohtades muudatused oma blogi aadressi, nime ja ikooni asukoha kohta ning lisa muudetud kood sobivasse paika.

<a href="https://www.google.com/reader/link?url=<?php echo urlencode(get_permalink()); ?>&amp;title=<?php echo urlencode(the_title()); ?>&amp;srcURL=&amp;scrTitle=Blogi nimi" title="Google Buzz!"><img src="" alt="Google Buzz" /></a>

Tegemist on muidugi labase häkiga sest kui kasutajal Google Readeri kontot pole, siis ta ka kraami šeerida ei saa.

Mitte-WordPressi kasutajad saavad nipi väikese koodi muutmisega samuti kasutada:

<a href="https://www.google.com/reader/link?url=&amp;title=Postituse pealkiri&amp;srcURL=&amp;scrTitle=Blogi nimi" title="Google Buzz!"><img src="" alt="Google Buzz" /></a>

* * *

Ja nüüd lahendus nendele, kes kangesti kraami tahavad teiste kraami buzzida:

Need Firefoxi kasutajad, kes tahavad saite oma buzzis jagada, saavad seda teha lihtsa add-on'i abil: Buzz it!. Selle puhul käib jagamine läbi Gmaili ja kasutada saab ka bit.ly lühendusteenust.

Google Chrome kasutajatele on samuti extension olemas: Chrome Buzz. Puuduseks jällegi see, et kasutatakse Google Readeri kaudu jagamist.

The post Google Buzz nupud blogisse ja brauserisse appeared first on Aarne bloog.

Kui mulle tundus, et kõik töötab korralikult, siis otsustasin veel ühte kontrolli kasutada: WordPress Error Reporting. See plugin logib ja vajadusel saadab e-mailiga teate kõigist vigadest, mis blogis ette tulevad. Ma kruvisin kõik seaded loomulikult viimase peale, et kõigist jamadest teadlik olla ja ikka kõik meilile kah saadetaks.

Kõik tundus ikka veel korralikult töötavat ja ma otsustasin WP Tuner'i välja lülitada. Selle peale hakkas mulle järjest e-maile tulema, et WP Tuner teeb mingit jama. Logifailid muudkui kasvasid. Kustutasin WP Tuneri üldse maha aga e-mailide voog ei lõppenud ikka. Võtsin ka Error Reporting plugina maha sest ju ma siis ei oska seda korralikult seadistada.

Selle peale lõpuks maile enam ei tulnud. Üldse ei tulnud mitte midagi. Natuke imelikuna tundus aga noh, pühade aeg ja kes see ikka niiväga meilib. Mõni päev hiljem hakkasin juba kahtlustama ja vaatasin oma GMaili kontol, mis mul sellelt Error Reportingu jaoks kasutatud kontolt maile tõmbab, seaded üle.

Pilt, mis avanes, oli päris masendav: GMail ei saa mu POP3 postkastiga ühendust, sest seal on liiga palju meile! Proovisin otse teenusepakkuja webmaili kaudu (Squirrelmail ja Roundcube) kaudu ja nägin, et mu postkastis on >75 000 meili, millest suurem osa olid teated Error Reporting pluginalt. Ta oli neid nii suure kiirusega saatnud, et POP3 meilboks täitus niisuguse hooga, et GMail enam asjaga hakkama ei saanud.

Kahjuks ei leidnud ma mingit võimalust, kuidas Squirrelmailis või  Roundcubes mingi filter teha, mis kõik selle jama maha kustutaks. Mõtlesin juba kasutajatoe poole abisaamiseks pöörduda aga siis tuli mul täiesti geniaalne mõte: vana hea POP3'e saab ju ka oma arvutis kasutada! Tõmbasin Thunderbirdi abil kõik >75K e-maili oma arvutisse, valisin otsinguga kõik veateatemeilid ja kustutasin need ära. Allesjäänud vajaliku kraami saatsin IMAP abil GMaili kontole, kuhu see algselt olekski pidanud välja jõudma.

Lõpetuseks kustutasin wp-config.php failist veel üleliigsed read kah ära, et need seal tulevikus enam mingit pahandust teha ei saaks. Kui ma oleks seda kohe peale plugina deaktiveerimist märganud teha, siis oleks poolteist tundi närvilist mässamist ära jäänud ja ma oleks viisaka inimesena mõnele e-mailile veel vanal aastal vastanud.

Kui nüüd keegi mõnele mulle saadetud meilile ikka veel vastust ootab, siis võiks selle igaks juhuks uuesti saata sest äkki läks su kiri lihtsalt suure kustutamise käigus kaotsi.

The post 75 000 e-maili appeared first on Aarne bloog.

Logi oma FeedBurneri kontole sisse, vali ülemisest menüüst Publitcize (1) ning vasakpoolsest menüüst Socialize (2).

Siis anna FeedBurnerile õigus oma Twitteri kontot kasutada (3), määra parameetrid ja ongi valmis. Kui parameetrid määratud ja eelvaade kontrollitud, siis vali lehe allservas "Activate" ja asi ongi valmis.

Loomulikult saab kasutada kõiki RSS feede, mitte ainult blogist tulevaid. Igaks juhuks tasub ettevaatlik olla, et mitte oma Twitteri kontole näiteks kogu Delfi uudistevoogu saata. :)

Tore, et teenus areneb ja seda ikka paremuse poole. Kui see õpetus huvitav oli, siis pakub sulle äkki huvi ka üks varasem, kus ma kirjutasin sellest, kuidas FeedBurneri võimalusi osavalt kasutada: Kasuta FeedBurnerit targalt!.

* * *

Enda blogis ma seda nippi kasutusele ei võta sest minu blogis hoolitseb Twitteri uuendamise eest TwitterTools plugin. Lisaks Twitteri uuendamisele oskab see plugin ka mu blogis mu viimaseid Tweete näidata. Plugina saab siduda oma bit.ly kontoga ja nii on hea võimalus jälgida, palju su linke klikitakse.

The post Blogi feed otse Twitterisse appeared first on Aarne bloog.

Selleks tuleb oma blog kataloogi panna üks fail (näiteks juhuslik.php), mille sisu peaks olema niisugune:

<?php
require( 'wp-load.php' );
query_posts(array('orderby' => 'rand', 'showposts' => 1));
if (have_posts()) :
while (have_posts()) : the_post();
header ("Location: " . get_permalink());
endwhile;
endif;
?>

Nüüd saad sõbrale anda aadressi www.sinublogi.ee/juhuslik.php ja see näitab alati juhuslikku postitust (näide).

Kindlasti on niisuguse vinge asja tähtsust raske üle hinnata aga mina ise siiski ühtki praktilist rakendust leida ei suutnud. :) Kuna küsiti, siis nuputasin nipi välja ja jagan nüüd siin teistegagi.

The post Juhusliku postituse link WordPress blogis appeared first on Aarne bloog.

Tähtsamad tuvauuendused on "A fix for the Trackback Denial-of-Service attack that is currently being seen (loe siit)" ja "Removal of areas within the code where php code in variables was evaluated". Ma ei oska neid ilusasse emakeelde ümber panna aga tegu on tõsise asjaga.

Ehkki uue versiooni ootuses ei viitsiks võib olla uuendada, soovitaksin ma seda siiski teha - see on ju nii lihtne. Minul on igatahes uuendus tehtud.

The post WordPress 2.8.5 tugevdus appeared first on Aarne bloog.

Avaldan siinkohal õpetuse, mis sobib isehostitud WordPress blogidele eraldi sildipilve lehekülje tegemiseks:

Installisin endale WP-Cumulus plugina ja seadistasin ära. Plugina seadistuste lehel on kõik seaded ja parameetrid ilusasti lahti seletatud ning sellel ma pikemalt ei peatu.

Siis tegin endale uue lehekülje template ja kirjutasin sinna vajaliku sisu. Näidis-template saad tõmmata siit aga enne oma blogis kasutamist vaata ikka üle, et kõik kena oleks. Igaks juhuks soovitaksin aluseks võtta hoopis enda blogiteema page.php faili, sellest koopia teha ja vastavad muudatuse uude faili sisse viia.

WordPressi enda sildipilve jaoks on vaja lihtsalt wp_tag_cloud() tag’i koos sobivate parameetritega.

Flash sildipilve seaded tulevad plugina admin-liidese seadistustest ning selle lehel näitamiseks tuleb lehe templates sobivasse kohta wp_cumulus_insert() panna.

Lõpuks tuleb uus fail oma blogiteema kataloogi (wp-content/themes/minuteema/) panna.

Siis lisasin lihtsalt WordPress’i admin-liidese kaudu uue lehe, panin talle pealkirjaks Sildipilv ja valisin lehe template’ks enda vastloodud põhja. Enne publish vajutamist vaatasin Prewiev abil üle, et kõik on paigas ja valmis ta oligi.

* * *

WordPress’i template tagi saavad vist ka WordPress.com kasutajad oma teemasse sisse kirjutada ja niimoodi endale kusagile sildipilve teha. Sidebari jaoks on neil widgeti kasutamise võimalus.

WP-Cumulus plugina kasutajad saavad samuti sidebar widgetit kasutada ja selle parameetrid määratakse juba widgetite konfigureerimisel, st sul võib olla lehel ühtede ja sidebaril teiste parameetritega sildipilv.

EDIT: Paistab, et see flash sildipilv ei ühildu lehe Gzip pakkimisega. Lahendust praegu pole.

The post Teeme ise WordPressi sildipilve appeared first on Aarne bloog.

<?php
$juhuslik = get_posts('numberposts=1&orderby=rand');
foreach( $juhuslik as $post ) :
setup_postdata($post);
?>
<h2>Täitsa juhuslik postitus</h2>
<a  href="<?php the_permalink(); ?>">
<?php the_title(); ?>
</a>
<?php the_date(); ?><br />
<?php the_content_rss('', FALSE, '', 20); ?>
<?php endforeach; ?>

Koodis olev number 1 muudab näidatavate postituste arvu ning 20 väljavõtte pikkust. Loomulikult tuleb seda koodi vastavalt oma blogi kujundusele natuke muuta aga põhimõte on edasi antud.

Nauditagu!

The post Täiesti juhuslik postitus appeared first on Aarne bloog.

* * *

Kogu veebisaidi sisu saab alla tõmmata niisuguse programmiga, nagu HTTrack. Kui parameetrid osavalt paika panna, siis tulevad kaasa nii pildid, dokumendid ja kogu muu kraam, mida saidi omanik on otsustanud veebi panna.

Lõpuks saad oma kõvakettale veebilehe, kus kõik lingid jms töötavad aga näiteks kui sait kasutab kõvasti dünaamilisi URL’e, siis on sul igast lehest mitu koopiat ja failinimed on täiesti mitte midagi ütlevad. Selleks, et saadud materjalist töötav staatilise HTML’iga kodulehekülg saada, tuleb seal pärast käsitsi nii palju tööd teha, et suuremat mõtet sellel pole.

Vähegi suurema saidi puhul ei ole seda meetodit mõtet kasutada. Samas sobib HTTrack hästi siis, kui sa tahad mingist saidist kõik .zip, .pdf või pildifailid kätte saada.

* * *

Kunagi olen ma ühe niisuguse mitmesjalehelise saidi, mille kõik andmed olid ühes tabulaatoritega eraldatud TXT failis, WordPressi üle kantinud. Võtsin selle .TXT faili Excelisse, lisasin kõvasti veerge kuhu kirjutasin XML tagid ning lõpptulemuseks sain XML faili, mida WordPress oli nõus importima. Selle meetodiga ei saanud ma kommentaare kaasa aga sellest polnud tookord lugu. Kategooriad, kuupäevad-kellaajad, pildid, jne olid pärast kenasti paigas.

* * *

Peale seda, kui sa oled oma sisu mingist eksporti mittevõimaldavast CMS’ist ükskõik millisesse tuntumasse CMS’i (WordPress, Joomla, Drupal, jne) saanud, ei tohiks nende omavahelise andmevahetusega enam eriti probleeme olla. Goolge otsing esimeseCMSinimi teineCMSnimi import aitab terve hunniku erinevate õpetustega. Kui kahe CMS’i vahel import/eksport otse ei tööta, siis on kindlasti olemas mingi lahendus seda asja läbi kolmanda CMS’i teha.

* * *

Kiire otsing andis mulle tulemuseks, et kõik suuremad CMS'id on nõus importima / eksportima XML'i. Seega on tegelikult probleemiks see, kuidas olemasolev sisu ilusasti XML'iks teha. Muidugi tuleb siinkohal eriti tähele panna seda, millise struktuuriga XML faili uus CMS kasutada oskab ja tahab. Mõningase dokumentatsiooni lugemise ja käsitsitööga peaks asja korda saama ning midagi kaelamurdvat ei tohiks siin olla.

Käesolev postitus on inspireeritud abiraha.blogspot.com postitusest Kodulehe ümbertõstmine.

The post Kodulehe sisu ümbertõstmine appeared first on Aarne bloog.

The art & science of website development and promotion to support, enhance or achieve the overall marketing & communications goals of your company.

Robin Gurney, www.altex.ee

Mõtlesin, et vaatan järele, kuidas meie oma Eesti internetiturundajad ka veebis välja paistavad.

Võtsin Neti.ee otsingu "internetiturundus" esilehel olevad vastused ja vaatasin, et kuidas olukord on. Panin tabelisse kirja firma nime, aadressi, Google PageRank’i,  validaatori tulemused ja Website Grader'i skoori:

Google otsingu "internetiturundus" esilehele on nendest firmadest jõudnud internetmarketing.ee, www.altex.ee, www.sevenline.ee, www.advinci.ee ja www.dreamgrow.ee.

Tabel on reastatud Neti.ee otsingutulemuste järgi (07.09.2009). Pageranki näitas Firefoxi plugin Live PageRank 0.9.6 ja validaatori andmeid Html Validator 0.8.5.8. Kuupäev viimases veerus näitab viimase blogipostituse kuupäeva. Kui sain aru, millise CMS'i peal koduleht (saidi esileht, mitte tingimata blogi) käib, siis panin ka selle kirja.

Mida nendest andmetest järeldada võiks?

No näiteks seda, et tihtipeale pole kingsepa pojal kingi jalga panna või veebiturundaja enda leht polegi nii super-hüper-mega-vinge kui arvata võiks.

Tegelikult võib korras olevateks lugeda vist need lehed, kus vigade arv on 0 ja lehel on mingigi pagerank? Hoiatustega on nii, et näiteks W3C validaator, mis peaks kõigi standardite isa olema, neid ei näita aga plugin näitab.

Suur osa Eesti internetiturundajatest peavad ka blogi ja teevad seda päris aktiivselt. Küllap kohtun paljudega neist tänasel Blogfestil.

Mitmed on kogu oma kodulehe WordPress'i baasil üles ehitanud. See peaks kõigile kindlust lisama, et tegu on tõsise platvormiga.

Kui sinul tekkisid mingid muud mõtted, siis saad neid kommentaarides jagada.

* * *

Minu blogi esilehe pagerank on 4, vigu ja hoiatusi tavaliselt pole ning Website Grader hindab seda hindega 99.6.Veebilehtede valmistamise ja turundamisega ma ei tegele.

Miks vigu "tavaliselt" pole? Selle pärast, et WordPress kipub ise vahest sisu ümber tegema. Näiteks selles postituses tuleb kindlasti mitu errorit sest WP parandab "<td><p>" ümber <td> peale. Samuti tekib jama, kui sidebaril näidatava postituse pealkiri sisaldab ' märki.

The post Eesti internetiturundajate veebilehed appeared first on Aarne bloog.