Lugu minu poolne kokkuvõte.
Teietamisest
–
Ma ütlen FB-s alati kõigile sina, kui just minu lugupidamistunne inimese vastu pole nii valdav, et ma ei saa teda sinatada. Niisiis, kasutan pea alati sina-vormi.

Aga päris sageli, kui mu vaated kellegagi ei ühti ja meil tekib miski vastasseis, tuleb mu oponent äkki lagedale etteheitega mulle, et me polevat temaga sina peal. Valdavalt on see naiste kasutatav argument.

Noh, eks see on siis pisike mu alavääristamine ja enese ülevääristamine. See on selline… pisike ad hominem märkus minu aadressil ja vihje, et minust ollakse kõrgelt üle jms.

Mu tavapärane vastus sellisele printsessile on, et ma sinatan siin kõiki. Ja tema pole erand. Aga ta võib mind rahulikult teietada, kui talle on nii sobivam – ma pole vastu.

Niisiis, teietage mind julgesti – ma ei pane seda pahaks!

(Poleks seda kirjutanud, poleks ma äsja taas ühe sellise printsessiga siin kohtunud)
Olen kohanud ka ainsuse kolmandas isikus kõnetamist (kui ei suudeta otsustada, kas öelda “sina” või “teie”): “Tere! Kuidas ta elab? Kus ta nüüd tööl käib?”
Kooliajal üks pedagoog “meietas”: “Me ei ole tänaseks õppinud! Me saame “kahe”!”
Vanasti kõnetati teist inimest ka mitmuse kolmandas isikus (eelkõige alamrahvas kõrgemat seisust): “Kas prouad soovivad teed või kohvi?”