![\"Nii](\"https:\/\/toompark.com\/aarne\/wp-content\/uploads\/2014\/07\/teeme-nii.jpg\")
Juulikuus millagi, t\u00e4pset kuup\u00e4eva ei m\u00e4leta ja taastada pole ka enam millegi j\u00e4rgi, saab 25 aastat sellest, kui ma oma kaasat esimest korda elus kohtasin. Me ei suhelnud sellel p\u00e4eval omavahel kuidagi aga vanu m\u00e4lestusi meenutades on selgunud, et meil m\u00f5lemal on see p\u00e4ev meeles. Meil on selle kohta natuke erinevad versioonid aga \u00fcldjoontes langevad need kokku. E\u00d5M 1989 oli see koht, kus kohtusime.<\/p>\n
Eile sai ka umbkaudu 7 850 p\u00e4eva\u00a0 sellest ajast, kui me kaasaga \"k\u00e4ima hakkasime\".\u00a0 08.01.1993 (reede) v\u00f5is see t\u00e4pne p\u00e4ev olla aga \u00e4kki oli n\u00e4dal hiljem, \u00e4kki oli hoopis laup\u00e4ev. Igatahes, me loeme \"k\u00e4imisaastaid\" just sellest p\u00e4evast ja\/v\u00f5i p\u00e4ev hilisemast. Kohtusime \u00fchise s\u00f5bra s\u00fcnnip\u00e4eval ja me pole kindlad, kas ta pidas oma s\u00fcnnip\u00e4eva reedel v\u00f5i laup\u00e4eval. Ait\u00e4h, kallis s\u00f5ber, et sa meid m\u00f5lemaid pittu kutsusid ja et see pidu just nii l\u00e4ks. Kes oleks v\u00f5inud arvata, et sellest elumuutus saab.<\/p>\n
Vanem t\u00fctar oli eile 6 662 p\u00e4eva vana. Piisavalt suur number, et ise oma asjade \u00fcle otsustada, piisav, et isa saaks poodi \u00f5lle j\u00e4rele saata, piisav valimask\u00e4imiseks. Pisimuredest hoolimatta tunnen vaid uhkust ta \u00fcle. P\u00f5hjusega tunnen, sest aukirju pole talle v\u00e4ljastanud mitte ainult Eesti v\u00e4ejuhatus vaid ka v\u00e4lismaised. Autoparandus ja koolilehe tegemine pole talle probleemiks. Kooli isetegevuskavad oleks ilma tema sekkumiseta igavad. Kui ma teaks, millega ta hakkama ei saa, siis ma paneks seda tegema aga praegu pole \u00fchtki niisugust mittehakkamasaamist silmapiiril.<\/p>\n
Eilse seisuga olin ma 4 500 p\u00e4eva seaduslikus abielus olnud. P\u00e4evi hakkasin lugema siis, kui \u00fcsna vastabiellununa \u00e4ia-\u00e4mma \u00fcht \u00fcmaramat pulmaaastap\u00e4eva aitasin t\u00e4histada ja selgus, et enda kaasaga koosveedetud aastanumbrid on alles v\u00e4ikesed. Siis kirjutasingi \u00fchte Exceli tabelisse, mida ma igap\u00e4evaselt avan, vabasse lahtrisse \u00fche valemi, mis neid p\u00e4evi loeb. Sellest lahtrin\u00e4idu \u00fcmmargusest numbrist ka see postitus.<\/p>\n
Noorem t\u00fctar oli meil eile 4 397 p\u00e4eva noor. Hea \u00f5ppeedukuse eest v\u00f5ib nii m\u00f5nigi koolikiituse saada aga temal on lisaks loogiline m\u00f5tlemine ja paganama hea k\u00e4eline tegevus. Tunnen tunnet, et mu pliks l\u00f6\u00f6b \u00e4mma kunagi p\u00fcstitatud tulemused ja rekordid \u00fcle (\u00e4mm sai noorestpeast \"NSVL parim noor kondiiter\" tiitli). Mu t\u00fctar teeb seda lihtsalt siuh-viuh.<\/p>\n
P\u00e4evad muudkui m\u00f6\u00f6duvad.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Juulikuus millagi, t\u00e4pset kuup\u00e4eva ei m\u00e4leta ja taastada pole ka enam millegi j\u00e4rgi, saab 25 aastat sellest, kui ma oma kaasat esimest korda elus kohtasin. Me ei suhelnud sellel p\u00e4eval omavahel kuidagi aga vanu m\u00e4lestusi meenutades on selgunud, et meil…<\/span><\/p>\n