Eelmisel nädalavahetusel oli mul kehv olla, kurk oli valus, liigesed valutasid ( nagu vanainimesel ikka ). Lõpuks esmaspäeval helistasin oma perearstikeskusesse, et arsti juurde aeg kinni panna. Aega pakuti mulle neljapäeval, 14.45. Hääl telefonis uuris, et mis siis mureks on kah. Vastasin, et kurk on väga valus, lünfisõlmed kaela peal üleval, pea ja liigesed valutavad… Continue reading Tagasi loodusliku valiku juurde.

Vaatasin just, et minu bloogi tullakse kõige rohkem otsinguga ” koduvein “, teisel kohal on “kuuking”ja täna siis lisandus nendele ” kaneelirullid”. Varem oli tipus “taaskasutuskeskus”. Tundub, et kevadel, kui taaskasutuskeskus populaarne oli, tehti kodus suurpuhastusi, praegu aga on tõesti veinitegemise hooaeg. Kuigi moosiveini saab teha aastaläbi. Kaneelirullid otsing aga näitas mulle, et seoses sügise… Continue reading Toomparkuuringud näitavad.

Vaatasin, et viimati kirjutasin siia 1.septembril. Lihtsalt polnud midagi öelda, nagu selles inglise anekdoodis poisi ja shnitsliga…. Aga! Eelmisel nädalavahetusel käisin rabamatkal. Eriline oli see matk selle poolest, et kõigest saab rääkida ülivõrdes: ilm oli väga ilus, seltskond oli mõnus, fotokas oli mõnus, jalad märjaks ei saanud, jõhvikaid oli, seeni oli. No mis sa hing… Continue reading Oh, kuidas aeg lendab!

Järjekordselt panin käima ühe veini. Sel aastal olen targem ja panen veini sisse suhkrut rohkem, enam ei hakka kuiva veini tegemisega riskima. Lihtsalt eelmine tuli hapuvõitu ja vähese alkoholiga. Meie peres ollakse muidugi seisukohal, et parim vein on viin, aga ma proovin ikka. Protsess kui selline on põnev, kõik need äädikakärbsed, sodimine, libe köögipõrand jne.… Continue reading Vein.

Laupäeval võtsin ette väikese metsaretke. Mõtlesin, et jalutan ja maandan pingeid ning korjan kanarbikuõisi. Järsku märkasin ühe mätta all midagi erekollast. Südamevärinal koukisin sealt välja ilusa kukeseenepere! See mõjus mulle värskendavalt! Tunnile metsas lisandus teine ja omletti sai teha! Seened on täitsa olemas, sügis saab olema täiuslik!

Lasteaiatöös on oma huvitavaid tahke. Täna ei ole mul plaanis pedagoogikast rääkida. Peatuksin pikemalt hoopis söögijäägimajandusel. Oo, vot see on teema, millega ilmselt vähesed on kokku puutunud. Eelmises töökohas töötades täitis meie päevi pidev probleem, kuhu paigutada järelejäänud toit. Teatavasti pole enam kombeks lapsi sööma sundida ja toidujääke on tihtipeale palju. Minu rühma söögitädi ütles… Continue reading Jäätmering.

Suurest igatsusest seenelkäigu järele ostsin endale seeneraamatu. Ämm arvas, et see raamat on selleks hea, et saaks aru, milline sitaseen söödav on. Praegu loeb ta seda huviga. Dääm, nüüd ta saab aru, kui ma teda mürgitada tahan.

Kui inimestel millestki muust rääkida pole, siis ilmast ikka on. Ilmaga on ikka kas hästi või halvasti ja kõneaineks sobib ikka, eriti tutvuse algusepoole. Seda aastat ilmestavad võimsad külmad ja kuumad. Talvel oli liiga külm, kevadel sadas liiga palju, siis oli öökülma liiga palju….ja suvi on olnud muidugi tore. Väga soe ja mõnus, ilma vihmata… Continue reading Räägime ilmast.

Oma viimasest töökohast lahkudes ähvardas mind peaaegu kahe kuu pikkune tööta olek. Kujutlesin ennast randa päevitama, raamatuid lugema, rattaga sõitma, maale moosi keetma ja rohima, metsa jalutama… Noh, ka raskusi kujutlesin. Näiteks, et jään raskelt haigeks, aga minu haiguskindlustus on lõppenud, toiduraha enam pole ja lapsed nutavad näljas…. ja veini asemel tuleb osta hoopis…..odekolonni. Nüüd… Continue reading Elu töötuna.

Eile osalesime oma väikese seltskonnaga tasuta rongisõidul Paldiskisse. Reis oli hoopis keerulisem, kui lihtsalt rongisõit Paldiskisse ja tagasi, see sisaldas ka jalgsimatka poolsaarel giidide juhendamisel. 14 kilomeetrit, liikumiskiirus tunnis 3 km, ohoo. 600 inimest olid end rongi sättinud, niiet kui meie minut enne rongi väljumist rongile jooksime, polnud istekohtadest juttugi, kuid meile Helinaga siiski jagus… Continue reading Tasuta rongisõit!