Täna hommikul avastasin ma voodis poolunes olles, et pole oma päkapikuasja ära ajanud. Hoovasin ennast püsti, kobasin kommide järele ja hiilisin lastetuppa.
Ahah, Marianni voodi oli tühi ja Helina tundus magavat. Tundus, sest kui ma hakkasin akna poole hiilima ja olin peaaegu oma eesmärgini jõudnud, hüppas Helina voodis istukile. “Ära mine sinna!” käratas ta.
“Ee, ma tahaks vaadata….” hakkasin ma seletama (kommid krabisesid mul käes)
“Ei tohi vaadata!” käratas Helina uuesti. Liikusin siiski enesekindlalt sussini ja poetasin sinna kommi, lootes, et laps ei näinud.
“Ongi käinud!” kohmasin Helinale, kes mind unesegase hämmeldusega jälgis. “Tead, ma uudishimust tahtsin vaadata, kuidas nad seda teevad”, seletasin , Marianni komm aga krabises mul ikka peo sees.
“Sa võtsid asja ära, jah!!”
“Ei, kus sa nüüd sellega, mine vaata, kui sa mind ei usu.”
Jätsin Helina ärkama ja viisin Mariannile kööki kommi ära, kes selle mõistva naeratusega mult vaikselt vastu võttis…
Sel hommikul siis sedasi.
Õhtul arenesid asjad aga omasoodu.
Selgus, et Helina ei võtnud oma sussist kommi ära, sest ma rikkusin tema hommikuüllatuse!
Ma seletasin siis talle, et kui mina olin väikene tüdruk, ei käinud mul mitte ühtegi päkapikku ja seepärast ma vahel hiilingi jõulukuul tema sussi vaatama. Noh, huvi pärast või nii. Selle peale muutus Helina kohe nii suuremeelseks, et lubas oma komme täis sussi tulla vaatama küll, aga ainult siis, kui tema magab!:)
See oli nii vahva postitus, et hoolimata varasest kellaajast & kergest unest, hakkasin ma naerma :) Aitäh.
Very nice post indeed.
I was looking for new posts on Mariann`s blog with Emil and Juulia and as I understood she has changed schools?