Enne kui hakkad küpsetama, veendu, et vajalikke aineid oleks ikka piisavas koguses.
See lihtne tarkus võiks kokaraamatus enne retsepti kirjas olla. Jama on ju pidevalt oma kogemustest õppida.
Samuti on keeruline Murphy Seadustest oma järeldusi teha. Loed ja teed veel valed järeldused ning pere on õhtul näljas, sest oh õudust, ema on mõtetesse tardunud…
Isa tuleb töölt, tõstab potikaant, vaatab tühja panni, lagedasse külmkappi ja mõtleb : ” Pagan, naine ON JÄLLE LUGENUD!!! ”
Räägin seda aga sellepärast,et tekkis minulgi plaan lastele saiu teha.
Otsisin retsepti välja ja hakkasin segama.
Siis avastasin, et mingid tegelased on suhkru ära tarvitanud.
Tõin poest suhkrut/suhkurt. ( Armas lugeja, vali endale sobiv sõna. )
Tainast sõtkudes avastasin, et jahu napib. Enam ei olnud võimalik poodi minna, sellepärast sõtkusin taignasse odrajahu. Mitte palju, natukene, et domineerima ei hakkaks. ( Jama, kui odrajahumaitse nisujahumaitsest üle lööb. )
Lõpuks puistasin koos kaneeli ja suhkruga mustikaid ka rulli vahele. Mustikad olid külmad ja ehmatasid taigna korraks ära, aga ainult korraks.
Nii häid kaneelirulle pole enne saanudki.
Need olid tõesti head kaneelirullid näm-nämmm-nämm millal sa jälle teed? Värskelt olid need kõige paremad Kertu kaa kiitis!