Kui nüüd ausalt ära rääkida, kuidas asi tegelikult oli, siis pean ma alustama eelmisest aastast, kui ma terve jaanuari oma sünnipäeva pidasin.
Loomulikult meeldib mulle külalisi kostitada, aga pikapeale hakkab see kurnama. Eriti siis, kui igal nädalavahetusel pidu toimub ja seda kuu aega järjest.
Sel aastal otsustasin, et on üks suurem pidu. Rohkem ei midagi.
Täna olen ma selle otsuse üle väga õnnelik!
Minu arust oli pidu tore, sai torti ja salatit, tantsu lüüa ja sõpradega kallistada. Kõike seda, mis sünnipäeval olema peab! Lapsed möllasid, täiskasvanud ka. Loodetavasti oli kõigil kasvõi natuke tore. Nojah, minul vähemalt oli.
Niiet. Ma tänan kõiki kes osalesid ja ka neid, kes ei saanud tulla.
Merle, Sa tegid ainuõige otsuse! Olen ise oma pisukeses korteris mitmele seltskonnale mitmel päeval järjest sünnipäevapidu teinud, aga see tapab! Tore, et Sul oli võimalus ruumid saada. Minu arust oli pidu tore (eriti seened ja tort ja lõngamäng). Mina kui vanem inimene, tundsin ennast igatahes väga hästi. Tore ei olnud mitte natuke, vaid kohe päris palju. Aitäh Sulle, Merle, nii minu, vanaema Vaike ja Andrese polt!