Järjekordselt panin käima ühe veini.
Sel aastal olen targem ja panen veini sisse suhkrut rohkem, enam ei hakka kuiva veini tegemisega riskima.
Lihtsalt eelmine tuli hapuvõitu ja vähese alkoholiga.
Meie peres ollakse muidugi seisukohal, et parim vein on viin, aga ma proovin ikka.
Protsess kui selline on põnev, kõik need äädikakärbsed, sodimine, libe köögipõrand jne.
Pärast on tarvis teha suurpuhastus ja kärbsemustast aknad puhtaks pesta.
Ainus erinevus eelmise aastaga võrreldes on see, et Dr. Toompark pole väga ärevil. See on tingitu ilmselt sellest, et eelmise aastakäigu vein ei muutunudki viinaks, aga noh, eks tegijal juhtub nii mõndagi….
