Kõik on uus, kuid siiski vanamoodi.
Langeb täht, kui peatub viiv…
Tänase päeva märksaõnaks on tarkus. Stressijuhtimise koolitus, toitumiskoolitus, hoolekogude koolitus. Vahele praktikajuhendajate tänuüritus, kus ma samuti õppisin. Õppisin aru saama mitme asja tagamaid, millest ma enne midagi ei teadnud. Miski pole juhuslik, ütles Aivar Haller tänasel hoolekogu koolitusel ja eks ta nii ongi. Miski pole juhuslik. Ilmselt siis ka mitte see, et täna end kõige juhtuva sees korraks ära kaotasin ja jälle leidsin.
Tänase päeva tarkus oli hetkes olemine. Tahaks osata paremini. Liiga palju mõtleme ette ja taha ja kõrvale ja ikka veel rohkem ette, hästi kaugele. Hetkes olemine ja selle tundmine, et päriselt olen siin, on vist suurim tarkus, mis olla võiks. Selgem, valgem, täielik teadmine.
Igal juhul on täna nii palju kõike, mida mõelda ja enda meeles riiulitele paigutada. Selle tulva peale peaks tegelikult terve päeva vabaks võtma ja mediteerima. Millal planeerin selle aja, see on küsimus. Kas olla hetkes ja mitte planeerida? Või kuidas leian tasakaalu, kas tasakaal üldse on võimlik või kas seda üldse on vaja?Tasakaalu. Või on tasakaal see, et ükspäev on kõike palju ja teisel on äkki vähem? Või on vastus see, et tasakaal on siis, kui mina ise rahul olen? Või on vaja aega, et mõtted settiksid ja jõuaks endas selitada selle, mis päriselt loeb.
Igal juhul tekkis mul õhtuks tunne, et põgeneks korraks kuhugi. Ainult viivuks.
Tänased 5 märkamist:
1. Tänulikkus on nii hea tunne.
2. 5 rütmi tants stressi vastu aitab päriselt tantsud.humare.ee/
3. Magusta banaaniga ja söö täisteraputru hommikuks.
4. Naer lahendab.
5. Hea on tunda, et sinust hoolitakse.
