Category: Kategoriseerimata

Olen siin varem pikalt kirjutanud sellest, kuidas ma metsas käin. Korjan söödavaid ( näiteks seened ja marjad ) ja mittesöödavaid asju ( näiteks käbid, sammal, oksad, roostes ämbrid, vanad saapad, puukoor ja muu säärane praht). Viimasel ajal olen ma metsa muidugi väga vähe saanud, kuigi räägitakse, et metsas on seeni. Igal juhul on seenehooaeg läbi… Continue reading Aastalõpuvirin.

Ma ei kirjuta siia enne, kui olen õppinud uuesti kasutama taandridu ja mõttepause. Mõttepaus. Mõttepaus. Mõttepaus. Mõttepaus. Mõttepaus.

Minu blogil on nüüd üks kindel tõmbenumber. Nimelt minu ainuke foto, minu esimene foto phaleonopsisest. Täna avastasin, et keegi oli minu lehele tulnud netiotsinguga “kas sina oled mind talvel toitnud”. Ma kuulen siin tihtipeale loengut, kuidas otsingumootoritele meeldida ja milliseid sõnu kasutada, et olla “populaarne”. Mina arvasin, et ega selline loominguline pealkiri mingit populaarsust ju… Continue reading Friikidele?

Isadepäev on muidugi üks tore päev. Sel korral veetsime lastega aega maakodus. Minu isikliku isa juures. Sõime ahjukartuleid, mis korralikult puupliidi ahjus tehtud ja seepärast palju maitsvama kui need, mida ma linnas teen. Isa muretses kogu aeg, et sai vist liiga palju kartuleid valmis kooritud, aga olgu, ma panen nad ikka ahju, et eks ma… Continue reading Kuidas karastus teras.

Alles see oli, kui me Pronto juures holokaustipäeva pidasime ja viina võtsime (no kes võttis, kes mitte) ja holokaustivana ootasime. Täitsa lahe õhtu oli. Nüüd on mul plaan, et korraldame sellelaadse ürituse minu juures. Meil pole viina vaja ostagi, soovijad saavad köögis gaasi hingata ja tikkudega mängida, aga alles peale seda, kui holokaustivana on käinud… Continue reading Ootan holokaustipäeva.

Niisiis, selleks korraks on kooli kokkutulek jälle läbi. Mis siis öelda. Eero Sepp sai viimaks ometi ka oma keskkooli lõputunnistuse kätte. Kohal olid Erilised Külalised, Ester Kukk Valgast ja Rauno Rütkinen Espoost. Olid tervitused ja sõnavõtud. Olid konjakivõtud. Tants oli, bänd oli. Korralduse kohapealt võiks muidugi viriseda, sest meie arust mängis bänd valel ajal. Oleks… Continue reading ….aga mäletate, kuidas jõime viina…

Sel laupäeval on siis kauaoodatud Jüri kooli kokkutulek. Kusagil eelpool kirjutasin ma natuke sellest, mis toimus eelmisel korral, kui koolis vilistlased kokku said. Seekord on muidugi ärevus suur, sest eelmist pidu mäletatakse veel hästi, ütleme, igaühel on midagi meeles ja kokku saaks sellest huvitava pildi. Ühed mäletavad, et enne koolimajja minekut saime me minu vanematekodus… Continue reading Koolikokkutulek.

Maakodus on meil üks tädi Laine, kelle juurest me piima käime ostmas. Tema juures on alati huvitav käia, sest elu käib seal peaaegu nagu kunagi ammusel, naturaalmajanduse ajal. ( Näiteks ei olnud tal sularaha 1.- mulle tagasi anda, andis hoopis ühe muna…) Kanad jooksevad tal mööda hoovi ringi, niiet suvel pole aias peaaegu ühtki rohelist… Continue reading Lihtne elu.

See ei ole enam mingi uudis, et mulle seenel meeldib käia. Uudis on hoopis see, et eile purustasin ma oma seenelkäigu rekordi! 21.oktoober on nüüd siis SEE päev. Korjasin suure, tõesti suure hulga kuuseriisikaid. Leidsime veel võitatte, männiriisikaid, haavapuraviku. Kuuseriisikad olid suured ja ussitamata. Sügisene karge õhk on seenekärbse elu ilmselt lõpetanud. On muidugi olnud… Continue reading Seenehullu päevaraamat.

Eelmisel nädalavahetusel oli mul kehv olla, kurk oli valus, liigesed valutasid ( nagu vanainimesel ikka ). Lõpuks esmaspäeval helistasin oma perearstikeskusesse, et arsti juurde aeg kinni panna. Aega pakuti mulle neljapäeval, 14.45. Hääl telefonis uuris, et mis siis mureks on kah. Vastasin, et kurk on väga valus, lünfisõlmed kaela peal üleval, pea ja liigesed valutavad… Continue reading Tagasi loodusliku valiku juurde.