Nädalavahetusel käisin siis sõbrannaga spaas.
Juba enne minekut olin endale viiruse hankinud. Seepärast varustasin end ibumaxi ja decatyleni tablettidega, panin soojalt riidesse ja bensukast ostsin kaasa kuuma kohvi.
Peale enda registreerimist adminniletis roomasime oma tuppa, kus voodi oli väga mõnus ja pehme. Haige vanainimese jaoks lausa paradiis. Siiski ei saanud kauaks lebotama jääda, tuli end Thalassosse sättida ja uurida, kuidas meretoa seansile pääseb. Niisiis, ibumax sisse ja minekule! Möödaminnes pean mainima, et ka Liinal oli ibuka aeg käes.
Väike asjaajamine ning kõik oli korras. Meretuba kell 15.00 ja saunaralli alates 20.00. Siis Marge juures aega käia ja puha.
Meretoas oli mõnus! Valgus oli väga valge, muusika lõõgastav ja tee väga hea. Jalad hakkasid kuumama ja sain esimese hoo lõõgastumisele sisse. Kuum tee tegi kurgu pehmeks ja küllap hakkas tablett mõjuma, sest valud kadusid….ja nii see pool tunnikest lendas!
Thalasso saunad on aga eraldi asi, millel peatuda.
Kompleksis on kuus sauna, millest eraldi tõstaksin esile soolasauna. Seal saad end soolaga sisse hõõruda ja siis kivipingil istuda. Pink on soe, eriti mõnus on kukalt kuumale peatoele toetada. Ma muidugi läksin soolatamisega hoogu ja istuda oli keerulisevõitu, sest sool torkis kannikaid. Paarist kohast oli seda soola raske ära ka pesta, neid paiku ma praegu siin ei maini. Igal juhul oli pärast nahk nagu beebil ja olemine kerge.
Aurusun oli meeldivalt kuum ja mitte liiga tugeva eeterliku õliga. Pärast seda oli mõnus minna välibasseini ujuma. Külm seal küll ei olnud, hoops tõeliselt lahe, sest väljas oli ju pime, aga bassein valgustatud…..sinise valgusega. Tähed paistsid läbi pilvede.
Suures sisebasseinis oli ka soe vesi. Ja kõige ootamatum oli äike! Äkitselt müristas, lõi välku ja hakkas vihma sadama. Külma vihma! Oo. super!
Lebola jätsime targu kõige viimaseks.
Suures klaaskatusega ruumis, vaatega merele, mida pimedas võis aimata, on kivist leboalused. Soojad, ergonoomilised. Heidad peale kuuma sauna ja ujumist sinna pikali, tõmbad suure ja pehme saunalina peale ja paned kõrvaklapid pähe. Kõrvaklapist saad valida meelepärase muusika. Ja siis lebad, kuulad muusikat ja mõnuled. Seljal hakkab soe… ja lõõgastus ongi käes!
Pärast istusime kuumas soome saunas.
Infrapuna jäi meist proovimata, seal peab ju pikemalt istuma, et mõju oleks, aga kui sul on välibassein, lebola ja soolasaun, siis võivad teised ununeda…
Ah ei, lebola oli eelviimane. Viimane oli mullivann! Nii kuumas mullivannis pole ma veel käinud! See oli minusugusele haigele mutile väga vajalik!
No ja siis on jäänud veel kuuma ja külmavee rada. Tallud kõigepelt külmas vees kividel , siis soojas vees kividel. Jalamassaaz missugune, eriti külmas vees miskipärast. Ja ergutav!
Igal juhul lendas see kaks tundi ebameeldivalt ruttu!
Mainimisväärne on ka hommikuujumine ja hommikusöök.
Hommikuujumisele läksin kerge pööritusega. Voodis lebada oli enam vähem, aga toast välja minemiseks tuli ikka ibukas jälle hinge alla tõmmata. Ujumise poole minnes võitlesin endaga, aga selle kuuma mullivanni pärast punnitasin end kohale. Ja ei kahetse.
Peale ujumist tundus mulle, et tahaks kuuma jooki. Läksin ikkagi hommikusöögile, jätsin Liina rahus magama, ta vaeseke oli mu norskamise pärast öösel üleval…
Küll on hea istuda lauda ja lihtsalt olla. Keegi hea inimene on söögi valmis teinud, kohv on olemas, eelmise päeva leht ka ja rääkima ei pea kellegiga…vaade jääs merele pealekuba.
Vot see on puhkus.
Nojah, nüüd olen selle spaavärgi ära proovinud.
Varsti lähen jälle!
Said kena puhkuse! Rõõm Sinu pärast! Ma saan aru küll, et teed nalja, Sul on ju arenenud huumorimeel, aga väljendid “vana, haige, väsinud mutt” jäta siiski minuvanustele. Igal juhul hea meel Su seiklustest, kui vähegi saad, siis korda!
Nojah, vana ma ehk pole, aga väsinud ja haige küll. Olen haiguslehel nimelt.
ei saa lisamata jätta, et laupäeva hommikul seisime tõsise küsimuse ees: kas me oleme ikka piisavalt terved, et ennast ravima minna? ja kui saunaralli välja arvata, siis mina tarbisin põhiliselt uneteraapiat ja ibukat. asja huvides pean veel ära märkima, et kuigi merle on tõsiselt uhke oma norkamisvõime üle (ta vähemalt kirjeldas seda väga värvikalt ja tõelise andumusega), norskas keegi paar tuba kaugemal (seinad lihtsalt kostsid nii hästi läbi). ma olen küll kuulnud kõhurääkijatest, aga seda, et sa suudad kõrvalvoodis vaikselt nohiseda ja samal ajal kaks tuba edasi südamest norsata…seda ei usu ma isegi sinu võimete juures :)
Ma enda arust ei norska kunagi:), aga Aarne togib mind öösiti päris tungivalt. Vist siiski mitte nii tihti.
Ma tegelikult kisan oma naabrite juures, öösiti. Elan ennast välja….ja pühapäeval oksendasin enda aknalauale värske portsu, otse Haapsalust.
Vot need on võimed, mis siis see väike kõrvaltoas norskamine, tead!
Selge,seda tuleb meil kõigil aeg-ajalt ette. Ja siis tulebki selline tunne, et jätke mind ometi rahule, ma ei taha mitte midagi mitte kellestki ega millestki kuulda ega mitte kedagi näha ega mitte kellegagi rääkida, las ma olen ainult üksi rahus, las ma istun omaette ja mõtisklen maailmaasjadest. Seda aega on igal inimesel aeg-ajalt vaja, paha, kui see haiguse ajal tuleb, sest siis on inimene tundlikum. Loodan, et see spaa- käik Sulle ikka uut energiat andis! MS! Kui olin 35, siis lasin firma peol tantsu nii, et viskasin kingad jalast ja liuglesin saalis sukis (mitte mina üksi!). Järgmisel hommikul arutasime, mitu auku kellegi sukkpükstes on. Nalja kui palju! Ole tubli!
“Seda tuleb meil kõigil aeg-ajalt ette…” – ma mõtlesin tõbiseks jäämist (palavik, gripper, kõhutõbi vms.)