Hullutavad pelmeenid

Kui pikalt kogu perega koos kodus olla, lõpevad mul tavaliselt ideed otsa, et mida perele süüa teha.

Süüa tahetakse ju vähemalt kolm korda päevas, nipita ja nuputa siin… Kusjuures olen avastanud huvide lahknevuse. Kõik see, mis minu meelest on põnev toit ja proovimist väärt, on Aarne meelest enamasti gei värk. Ma ei hakka siin üles lugema, mis on õiged toiduained, aga näiteks õiged makaronid on sarvekesed ….jne.

Reedel mõtlesin, et teen ühe korraliku laari hakklihakastet, siis pole laupäeval muret, võib elule anduda, nagu öeldakse. Valmiski kaste, mida oli kokku üle kahe liitri (ma arvan, et isegi kolm), aga see sai poole tunniga otsa:) Niisiis olin laupäeval dilemma ees, et mida perele süüa teha, kui ka viimased kartulid ja makaronid olid ära praetud ja nahaka pandud.

Oma Maitse ajakirja sirvides jõudsin kokakoolileheni, kus õpetati tegema pelmeene! Vot, see oli midagi mulle! Piisavalt friik, et proovida ja pealegi maitsevad kõigile. Poest pole ma enam ammu pelmeene ostnud, kuna kunagi ei või teada, kas nad on head. Enamasti ei ole.

Lisan siia ka retsepti, juhuks, kui kellelgi on isu järele proovida.

TAINAS

5 dl jahu
1 muna
1,5 dl vett
1 tl soola
pisut õli

SISU

200g veisehakkliha
200g seahakkliha
2 väiksemat mugulsibulat
1 dl vett
soola, pipart
soovi korral küüslauku

Keeduleeme jaoks arvestage üks koorega mugulsibul, terapipart, loorberit ja soola!

Jahu sega soolaga, uurista keskele auk. Muna klopi veega lahti, lisa sorts õli ja vala vaikselt jahuauku, pidevalt segades. Lõpuks sõtku tainast nii kaua, kuni see muutub siledaks palliks. Tainapall keera kilesse ja viska külmkappi tunniks seisma.

Samal ajal sega täidis. Sibul haki hästi peeneks (ma proovisin ka riivida, aga peenelt hakitult on parem), sega hakkliha hulka ka vesi (sellest tuleb pelmeeni sisse maitsv puljong) ning maitsesta soola ja pipraga. Sega niikaua, kuni hakklihasegu jääb kokku üheks palliks. See sõltub ka hakkliha kvaliteedist, mina ühtset palli ei saanud…

Kui tainas on niiöelda küps, tuleb ta laiali rullida, mis polegi lihtne. Sama hästi võib proovida ka näiteks kummimatti rullida, aga ma sain lõpuks hakkama. Toores jõud võidab kõik! Tuleb arvestada, et tainas oleks piisavalt õhuke, õpetuses on öeldud, et rullida millimeetri paksuseks.

Edasi löö klaasi või mõne vormiga välja rattad, tainaratta ääred tuleb teha märjaks, keskele asetada teelusikasuurused lihapallikesed ja siis tainas selle liha ümber tihedalt kinni pigistada. Tähtis on, et tainatasku lahti ei läheks ja maitsev lihapuljong pelmeeni seest kusagile minema ei voolaks.

Kuna ma tegin pelmeene kahekordses retseptis antud koguses, oli meie köök lõpuks pelmeenidega kaetud. Mõtlesin keeta pooled ära ja pooled sügavkülma panna….

Keeduleeme sisse panin ma sibula ja pipart ning keetsin natuke, enne, kui lisasin soola. Loorber oli meie majapidamisest otsa saanud.

Keetsin siis pelmeene, kuni need vee peale tõusid. Ja keetsin ja söödi ja keetsin ja söödi…..kuni avastasin, et sügavkülmutada pole enam mõtet, õigemini midagi.

Ja kujutlege nüüd meie ägisevat perekonda elutoadiivanil..