Ükskord suvel aurutasin ma mahla.
Mõtlesin, et poleks paha proovida.
Koduveini teha.
Eriti põnevil oli sellest muidugi Dr. Toompark, kes paar tundi peale veini käärima panemist käis köögis uurimas, et kas veini kah saab.
Kui kuulis, et läheb pisut aega, otsustas ta, et olgu, aga homme joome ära.
Vein aga muudkui käis.
Ja käis.
Ja käis.
Vahepeal ei käinud, siis panime suhkrut juurde.
Ja käis jälle.
See kestis siis juba augustist.
Täna me villisime ta lõpuks ümber, peale kogu seda käimist oli ta justkui väsinud olekus ja Dr. arvas, et oleks hea villima asuda.
Degusteerimine oli pisut kiirustav, mulle isiklikult tundub, et on puhas marjane maitse, pigem hapu ja ilma pika järelmaitseta.
Päris huvitav.
Ei, ärge kiirustage veel meile seda jooma, mulle tundub, et ta soovib pisut rahuneda.
Vein, ma mõtlen.
et siis…millal on õige aeg tulla?
Eks vaatame veini pealt ükspäev.