Maakodus on meil üks tädi Laine, kelle juurest me piima käime ostmas.
Tema juures on alati huvitav käia, sest elu käib seal peaaegu nagu kunagi ammusel, naturaalmajanduse ajal. ( Näiteks ei olnud tal sularaha 1.- mulle tagasi anda, andis hoopis ühe muna…)
Kanad jooksevad tal mööda hoovi ringi, niiet suvel pole aias peaaegu ühtki rohelist liblet.
Lehma peab ta selle pärast, et armastab korralikku rõõska piima. Üksvahe tegi ta head kohupiima kah, aga siis oli tal kaks lehma. 400 grammi kohupiima maksis 6 krooni.
Novot, piima eest me enam mõned aastad ei maksa, sest meie aiasaaduste jäägid lähevad tema lehmale, munakoored ja kuivikud kanadele. ( Naturaalmajandus ju. )
Juhul, kui Lainet kodus pole, saame ise endale piima valada. See on puhtalt usalduse küsimus.
Alati on mõnus istuda tema aias ja mõni sõna head juttu puhuda. Muidugi alles siis, kui tema koertekari on vakka jäänud ja pole parajasti mõnd seebikat, mida vaadata….
Saab teada külaelu üksikasju ja Lainel on alati rutiinivaba arvemus poliitikast. Kui arvate, et maainimesed on/olid tulised Rüütli austajad, siis eksite.
Khm, vanainimene peaks ikka jalad seinale panema ja laskma noori tööd teha…
Köök on tal kilakola täis, seina äärtes ja tolmukihi all on ämbrid, korvid sibulatega, raamitud pildid, ajalehed jne jne. Suurel vanaaegsel pliidil on mitu potti. Kui minna tema juurde hommikul, siis praeb ta ilmselt mune ja sealiha…
Mulle meeldiks seal istuda, kännu peal pliidi ees.
Viimati märkasin, et ta oli endale elektriga veekeedukannu ostnud. See tundus kuidagi võõras selles ümbruses, aga minule mõjus nostalgiliselt…
Meenus vanaema vana maja, kus suvehommikul kohvikann mulksus ja vanaema praadis hommikusöögiks mune. See oli selline kohvikann, milles sõel toru otsas sees ja kohv mulksus läbi klaasist kaanenupu. Väga hea kohv tuli sellega välja. Need olid õdusad hetked sel vanaema köögis…..
Nädalavahetusel võtsime lastega jälle reisi ette ja külastasime Lainet. Minul oli tema loomadele kraami viia ja piima tahtsime ka.
Lastele meeldib tädi Laine juures käia. Kõik need kassid ja koerad, hoovis kaapivad kanad, natuke hirmuäratav lehm ning kusagil asuv kuri pull, keda me kunagi näinud ei ole, pakuvad neile huvi.
Jube lahe on kanadele munakoori visata ja lehmale rohuliblesid viia ning vaadata, kuidas ta tänumeeles mäluma hakkab…
Lainel oli hea meel meid näha.
No tegelikult torises ta alustuseks, et leidsid ikka ilma, et ringi liikuda…( vihma sadas ju ). Seepeale ta pilk aga muutus. Osava organisaatorina saatis ta minu endale piima valama ja ise läks lauda poole. Käigu pealt hüüdis mulle veel, et kui sa piima valatud saad, siis tule ja tee mul see kuuriuks lahti ja vii need jahud sinna küüni alla.
No mul olid tegelikult botased jalas, kuuriukse ees aga oli püdel segu porist ja sõnnikust.( Kuur on tegelikult laut.)
Kui aus olla, ei plaaninud ma selliseid asju teha…..
Lehm tuli lauta ajada.
Kõigepealt tegin mina lauda ukse lahti. Seejärel värava, et lehm saaks tulla.
Laine hüüdis laudasügavuses muudkui, et Musti, Musti, Muuuuuuustiiiii! Hästi kileda häälega.
Ja lapsed ette seisma, et lehm õue peale ei jookseks.
Mariann oli muidugi hakkamist täis, jooksis koos koeraga, niiet muda lendas. Ootas keel ripakil, et lehm tuleks ikka hoovi poole ka.
Helina jooksis maja juurde ja värises trepil. Lehm on ju suur ja kole loom. ( Autost lehma nähes arvas Helina, et vastik paks lehm pole lauta mahtunud, on välja põllule aetud.)
Lehm jooksis joonelt lauta, ei olnud tal isu õuele kolama minna midagi. Tegelikult märkasin ma lehma olekus suisa ärevust, kui Laine laudast hüüdma hakkas. Sellise ilmaga koplis olla pole ilmselt kuidi mugav….
Laine ütles pärast, et kus ta ikka läheb, tal ju sakumm ootab sõimes. Ikka õunad või kartulilõigud… Ei se lehm teile peale tule, tal lauta kiire! No isegi pull ei tule peale, vähem veel siis lehm. Ükski päev pole ilma oma suutäiest.
Nii me lastega sealt lõpuks tulime, ühel munakarp käes ja teisel piimapurk kaenlas. Õigemini Mariann ei tahtnud äragi tulla. Laine arves, et tal on Mariannile tööd küll pakkuda, kui see ainult tema sõna kuulab….:S
Kodus avastasime, et Helina oli suure hirmuga püksi pissinud….
Lihtsa elu tibid, ma ütlen.
