Ootan kreisivisiooni

Selleks korraks on nÀdalavahetus jÀlle lÀbi. Seekord siis koos eurovisiooni eelvooruga.

Mulle meeldib, et meil ikka selliseid asju korraldatakse, st ĂŒritusi, mille telekast vaatamiseks tuleb mĂ”ni tore sĂ”ber kĂŒlla kutsuda ja ka nĂ€iteks aasta pĂ€rast saab arutada, et mĂ€letad seda korda, kui Kreisiraadio lugu vĂ”itis ja me pĂ€rast karaokesse lĂ€ksime ja mis sellest kĂ”igest edasi sai.

No igatahes oli see laupĂ€evaĂ”htu meenutamist vÀÀrt mitmes mĂ”ttes. KĂ”igepealt see, et mu sĂ”branna andis ukse taga kella, mis tĂ€hendas seda, et ta oli ennast salamisi alt uksest sisse smugeldanud. Kui ma ukse avasin, oli ta silmnĂ€htavalt endast vĂ€ljas ja ei suutnud kuidagi rahulikult oodata, kui ma veinipudelit lahti tegin. Selgus, et ta oli vĂ€lisukse juures kohanud poolpaljast meest. Poolpaljast selles mĂ”ttes, et alumine pool oli paljas. See ajas ta otse pudelist veini kulistama. Kuna tegu on siiski elu nĂ€inud naisterahvaga, siis tema kĂ€itumisest jĂ€reldasin, et vaatepilt oli, hmmm, kuidas öelda – hirmus?, Ă”udne?

Ja meie elame siin juba kolm aastat ja kĂ”ige teravam elamus on see, et keegi oksendab meie aknad tĂ€is… Ei mingeid paljaid mehi ega midagi.

Ja kuidagi hĂ€sti sobis selle juurde uudis, et Peeter Oja oma pĂŒksid Angelis pidutsedes alla tĂ”mbas. Hihiii!

Nojah, ja nĂŒĂŒd ma ootan siis innukalt seda pĂ€ris eurovisiooni, kus Kreisiraadio esineb ja Juur ning KivirĂ€hk kommenteerivad.

By Merle

JĂ€rjest ja jĂ€rjest kĂ”ik tuleb uuesti me juurde. Uus kevad uus suvi uus kevad uus talv. JĂ€lle ja jĂ€lle elame uesti. Taevas tinahall. Lund kerutab ĂŒmber jalgade. JĂ€lle ja jĂ€lle otsast algame.