Päikeseline ja külm ilm on mõnus, eriti novembri kuus. Miskipärast on mul mälus ainult pimedad, pidevalt vihma ja lörtsi täis novembripäevad. Sel aastal on mul üle mitme aasta aega märgata, et päike paistab päris tihti. Või siis novembri kohta tihti.
Tänases päevas märkasin enda juures, et mulle ikka meeldib pikka hommikut pidada. Ei saa tormata tööle arvuti taha, tuleb rahulikult kodus kohmerdada ja kohvi juua ning lasta päeval alata. Pean ennast tegelikult hommikuinimeseks – mulle lihtsalt meeldivad hommikud ja eriti kevadeti on minu jaoks kaua magamine puhas raiskamine. Mulle meeldivad ka tegelikult nii päev kui ka õhtu. Meeldib päevane asjalik toimekus ning lõunane siestaaaeg ja õhtul on hiiglama mõnus end voodis välja sirutada.
Pikk hommik kodus, kui olen üksi, on midagi erilist. Ega seda palju endale lubada ei saa, aga pool tundi omaette mediteerimist on enne tööpäeva paras kogus. Siis võib minna ja pihta hakata.
Seda olen ma enda juures juba märganud, et ka tööl on kõige parem süveneda ja midagi teha hoopis siis, kui maja on tühi või on käes lõunaaeg ja lapsed rühmades magavad.
Tänase päeva 5 positiivset märkamist:
1. Veetsin mõnusa pika hommiku
2. Mu ümber on toredad inimesed
3. Esmaspäevase tantsutrenni jalavalu hakkab üle minema
4.Mul on vähemalt üks iseseisev ja tubli tütar
5. Veedan järjest vähem aega facebookis ehk veel üks ajaröövel on leitud.
