Naabrid.

Möödas on siis see aeg, kui ma sain puhtsĂŒdamlikult öelda, et mul pole mingeid probleeme oma naabritega.

Muidugi on see jĂ€tkuvalt nii nendega, kellega jagan ĂŒhist esikut. Õnneks.

Kusagil, vist ikka meie peal, on aga asjad lÀinud Ôige hulluks.

Juba nĂ€dalavahetusel ei saanud me magada, sest keegi vaatas televiisorit ja see kĂ”las nii, nagu mĂ€ngiks telekas tĂ€iesti tĂŒhjas toas. Kostis, justkui oleks tegu vene multikatega. Eks ma kuulasin jupp aega multikaid, aga siis hakkas keegi vastu pĂ”randat toksima. Ilmselt tahtis ta meid rÔÔmustada ja lootis, et me ennast uimaseks ei maga ning saame hommikut alustada vĂ€rskelt ja reipalt. LaupĂ€eva hommikul kaheksa paiku. Jee!

Ma pole enam ammu nÀinud tigedamat abikaasat.

PĂŒhapĂ€eva hommikul nad andestasid meile. Toksimist ei olnud, aga seeest oli mu köögi aknalaud tĂ€is oksendatud. Aken ka loomulikult. Ma lĂ€ksin hommikul oma taimi imetlema, seal naudivad oma uut substraati kaks veenuskinga, kui avastasin, et ei nĂ€e enam hĂ€sti aknast vĂ€lja. See oli kartulisalat olnud. Vat kui hĂ€sti ikka mĂ”ni elab, saab endale lubada head toitu vĂ€lja oksandada…

MiskipĂ€rast hakkan ma mĂ”istma kĂ”ige ĂŒlemisel korrusel elamise eeliseid. Keegi ei lĂ€gasta su aknaid peale tuvide, aga nemad on ju linnukesed ja neile ei saa seda pahaks panna..
Keegi ei koputa su kohal oma puujalaga vastu pÔrandat ja ainult minu altnaabrid peavad kuulama, kuidas mu lapsed toolidega kolistavad ja teleka heli pÔhja keeravad.

TĂ€naseks pole ma veel suutnud akent puhtaks pesta, jube kĂŒlm on vĂ€ljas.
Meie naabrid aga ei maga. Nemad rÀÀgivad. Vene keeles ja ropult. TĂ€na hommikul olid nad varakult alustanud, mina Ă€rkasin kuue paiku, siis neil sĂ”nelus juba kĂ€is. Vahepeal koputati. Kuulsin, kuidas madal naisehÀÀl ĂŒtles, et Kostja, Koooostjaaaa, ma ei saa ilma tablettideta! Kooostjaaa! Peale seda hakkas jĂ€lle koputamine pihta.

Hakkasin juba mĂ”tlema, et seal hoitakse kedagi vangis ja nĂŒĂŒd ĂŒritab ta kopsimisega tĂ€helepanu köita, et altnaabrid kuulevad ja kutsuvad politsei.

Vist kutsungi, kui jĂ€rgmine kord koputatakse…..

By Merle

JĂ€rjest ja jĂ€rjest kĂ”ik tuleb uuesti me juurde. Uus kevad uus suvi uus kevad uus talv. JĂ€lle ja jĂ€lle elame uesti. Taevas tinahall. Lund kerutab ĂŒmber jalgade. JĂ€lle ja jĂ€lle otsast algame.

6 comments

  1. Mul kodukandis rÀÀkisid naabrid, kuidas nemad avastasid ĂŒkskord töölt tulles, et köögiaken on kahtlaselt must… LĂ€hemal vaatlusel tuvastasid, et tegemist on si*aga. Ülemised naabrid on nimelt “hoolikad” koeraomanikud ja vaene koer siis oli suure hĂ€daga tuppa hunniku teinud. Lapsed aga olid taibukad ja viskasid sellesamuse lihtsalt aknast alla. Alumiste naabrite aknalauale. Ja kĂ”ige armsam oli see, kuidas hiljem ĂŒritasid need ĂŒlemised seletada, et vot hoopis minu kass kĂ€is aknalaual hĂ€dal. Ega kassil ongi ju imekerge kitsal aknalaual end tagumikuga vastu akent keerata ja poole akna kĂ”rgusele oma hĂ€da teha. Eriti kui kass on tubli kuuekilone pomm. Osav. Sellest rÀÀkimata, et ta peaks vahepeal ka lendamise selgeks Ă”ppima, et sinna aknalauale ĂŒldse jĂ”uda.
    Naabrid on parimad.

  2. Ă”ige kĂŒll – minu pea kohal ei trambi keegi!

    vĂ”i siiski. mĂ”nel sinisel esmaspĂ€eva varahommikul kajakad – sellised suured, umbes 100-kilosed raudsaapaid kandvad rajakad, kes kolonnis jalutades arutavad pikemalt ilma ja majandusolude ĂŒle.

    lisaks sellele on kuulda, kuidas koer kĂ”rvalkorteris ohjeldamatult haugub, kusagil norskab vĂ€ga jĂ€meda ninaga vanamees ja kusagil harrastatakse hilisĂ”htuti mingit imelikku mĂ€ngu, mille tulemusena tekib selline rĂŒtmiline kiiksuv heli ja kerget kopsud vastu seina – seda juhtub paar korda nĂ€dalas a 15 minutit :)

    aga ĂŒldiselt saame oma naabritega hĂ€sti lĂ€bi!

  3. Ma olen siin mĂ”elnud, et milliseid hÀÀli kĂŒll MEIE naabrid kuulevad…:)

    VÀhemalt voodi valisime mittekiiksuva ja oksendame ainult sinna, sÀÀstes altnaabrite uusi aknaid.

Comments are closed.