

Küsimus: Mis on survepesu?
Vastus: Kolm numbrit liiga väike aluspesu, mis rämedalt pigistab.
Aegajalt tekkivad blogosfääris mingisugused haibid, millest justkui kõik blogijad peaksid kirjutama. Mõnikord lähen ma nendega kaasa, mõnikord mitte.
Väike juhuslikus järjekorras loetelu viimase aja haipidest, millest ma ei kavatse midagi kirjutada:
iPhone - minul on telefon helistamiseks, kõnede vastuvõtmiseks, äratuskellaks ja meeldetuletusteks. Muid funktsioone ma praktiliselt ei kasuta. Seega on iPhone minu jaoks mõttetu vidin ja ma ei kavatse sellest vaimustuda. See ei välista veel seda, et ma niisugust imevidinat endale ei ostaks kui seda ilma mingi röövelliku lepinguta saab.
Depressiivsed Eesti väikelinnad - väga pikka aega pole ühtegi niisugust näinud. Selle eest külastasin eelmisel nädalal Kärdlat ja Haapsalut. Haapsalus oli supi leidmisega raskusi aga depressiooni sellepärast küll tähele ei pannud.
Viljandi Folk - kunagi ammu korra käisin. Suuremat muljet ei jätnud. Kui juhuslikult kohale juhtuks, siis osaleks. Kuna pole sattunud, siis ei oska miskit öelda.
Cuil - Mis siis? On asju, milles ma armastan rutiini. Otsingumootor on üks nendest. Kas teate, et igaühel, kes oma blogis Cuil'ile lingib, läheb Google pagerank alla? Minu blogi esilehe pagerank kukkus eelmise nädala lõpus 3'e pealt 1'e peale isegi ilma linkimata.
Uus Batman'i film - ma ei kirjutagi oma blogis filmidest (mõne väga üksiku erandiga). Miks siis see koomuskikangelasest tehtud The Dark Knight peaks erandiks olema? Küllap ma ta millalgi ära vaatan aga ega ma erilist elamust ei looda.
Laste pildid blogides - tahan avaldan, tahan ei avalda. Olen ikka proovinud sündsuse piiridesse jääda. Hoian ka edaspidi sama joont. Lapsed pole ise kah õiendanud.
Kui naine tahab mehe juurest ära minna, siis kõvemal naisterahval kulub asjade pakkimiseks ja lahkumiseks poolteist tundi.
Niisiis, ära ülba oma naise kallal. Tagajärg võib olla kiire ja permanentne.
* * *
See postitus ei põhine minu isiklikul kogemusel. Kuulsin seda just praegu ühe inimese käest, kelle juttu ma usun. Pildil on Sanderi tehtud ema pilt.
Telkimistuurilt eluga tagasi. Suutsin päikese käes käsivarred, pealae, kaela ja lõpuks ka jalad ära kõrvetada. Nüüd pole õnneks põhjust randa minna. :)

Meri on endiselt põlvini.

Ja siis veel üks meenutus 2005 aastast:
