Kui peale nädalast puhkust jälle oma töist postkasti vaadata, siis võib sealt nii mõndagi huvitavat leida aga nagu tavaliselt, on suurem osa saadetud kirjadest rämps.
Kui sa saada mulle nädala jooksul kolm sama sisuga kirja pakkumisega, millest on võimatu loobuda, siis ma tegelikult loobun. Loobun sinu domeenilt tulevate kirjade vastuvõtmisest igaveseks lisades domeeni spämmerite listi.
Kui sa reklaamid oma meilisaatmiskampaaniat väljendiga “100% legaalne”, siis a) Ma eeldan, et tegelikult see väga legaalne ei ole; b) Su andmebaas ei ole nii hea, nagu sa väidad; c) Väide “Firmade üld-aadresside taga peituvad otsustajad” jätab sinust niisuguse mulje, et spämmidomeenide pikk nimekiri karjub uue lisanduse järele.
Kui sa peale oma kirja lõpus oleva “Loobu edaspidistest teadetest” klikkimist mulle rahulikult oma täiesti ebahuvitavaid pakkumisi edasi saadad, siis mul ei jää ju muud üle, kui kõik su domeenilt tulevad kirjad otse junkfolderisse saata. Sa teeksid ise ju täpselt sama moodi?
* * *
Kunagi, kui päevas tuli firma üldaadressile 1 või 2 meili võisid niisugused “saadame valimatult kõigile” kampaaniad töötada.
Need ajad on nüüd möödas. Iga kõigile sulle teadaolevatele meiliaadressidele saadetud kirjaga võidad sa endale suure hunniku vaenlaseid kes ei taha su toodet või teenust lihtsalt selle pärast, et sa oled spämmer. Eesti on piisavalt väike, et sellega arvestada.
* * *
Väike kiri: Ma ei tegele turundusega, ma pole seda kunagi õppinud ja ma ei kavatse sellega ka tegelema hakata. Mu väited võivad täiesti valed olla.
Mul tundub, etmajanduslanguse tingimustes on ettevõtted üha enam ja enam spämmima hakanud. Tuleb ja tuleb…
Tegelikult ei ole mul endal spämmi vastu midagi. Ja postkasti tuleva paberihunniku vaatan ka aeg-ajalt huviga üle.
Viimane ei ole üsna tõenäoliselt selle blogi poliitikat järgiv avaldus :)