Laupäeval käisin lapsega natuke matkamas. Igaüks, kes kunagi matkal on käinud, teab, et matka õnnestumiseks on vaja ettevalmistusi teha. Tüdrukute puhul on näiteks kaval juuksed patsi panna. Mingi äkilise idee ainel otsustasime juuste hobusesabasse kinnitamise keerulise töö oma ala professionaalide hooleks usaldada.
Külastasime Nõmmel kolme erinevat juuksurisalongi ja nagu hiljem selgus, tulutult. Mitte ükski neist ei tahtnud seda pisikest tööd ette võtta.
Ma olin täiesti nõus selle keerulise töö eest ausat hinda maksma (sularahas), tüdruku juuksed olid korralikult pestud ja kammitud ning tal oli ka oma patsikumm kaasas. Kahjuks ei tahtnud ükski juuksur raha saada.
Ma arvan, et minul oleks selle keeruka töö peale alla minuti kulunud ja laps ise oleks veelgi rutemini hakkama saanud. No aga kuna raha jäi alles, siis ostsime endale hoopis maiustusi ja olime rõõmsad edasi.
tõepoolest, situatsioonikirjeldus kõlab väga tuttavalt sellele mida ise olen pidanud kogema. samas on ka erandeid. oma (kodustatud) sõbralik perejuuksur on igaljuhul väga abiks:)