Kuidas jaguneb korterimakse

SeenVastuseks L@ASSIE poole mu eelmisele postitusele jäetud kommentaarile panen kirja selle, kuidas korteriühistu poolt mulle saadetud arvel olevad kulud jagunevad:

Kulu 10.2008 11.2008 12.2008 01.2009
Vesi, kanalisatsioon (m³) 257.85 (9) 286.5 (10) 343.8 (12) 315.15 (11)
Vee soojendamine (m³) 154.25 (3) 210.7 (3) 280.94 (4) 280.94 (4)
Mõõdetud soojusenergia (m²) 317.16 (5.36) 447.62 (7.56) 1080.32 (18.25) 1399.85 (23.65)
Lift (korter) 31.22 31.22 31.22 31.22
Gaas (m²) 40.56 34.1 39.17 47.27
Üldkasutatav vesi (m²) -- -- -- 18.28
Haldus, hooldus (m²) 256.64 256.64 256.64 256.64
Remondifond (m²) 375.6 375.6 500.8 500.8
Prügivedu (m²) 76.64 72.69 69.22 81.44
Admin. kulud (korter) 72.08 72.08 72.08 72.08
Üldelekter (korter) 28.22 30.34 26.83 33.32
Elamukindlustus (m²) -- -- 13.71 13.71
Fonolukk (korter) 5.33 5.33 5.33 5.33
KOKKU: 1615.55 1822.82 2720.06 3056.03

Remondifondi tõus tuleneb ühistu koosolekul vastu võetud otsusest. Mis asi on nüüdsest arvele tekkinud "üldkasutatav vesi", pole mul aimugi.

Sildid: #, #, #, #, #, #
6 comments on “Kuidas jaguneb korterimakse
  1. L@SSIE ütleb:

    Vesi 315,15 Palju teid seal korteris on? Pelgalt külma vett läheb palju…
    Vee soojendamine, miks see ei võiks olla lihtsalt soe vesi?
    Kütte 3 x tõus, minu arust see küte nii palju ka nüüd ei tõusnud….
    Lift,gaas, nojah, eks see ole vajalik
    Üldkasutatav vesi, kuskil on salajane mullivann, kus majahaldurid suplemas käivad? Tegelikult raamatupidamuslikult täiesti põhjendatud summa, aga kui see hakkab kuust kuusse korduma, siis tuleb küsida.
    Haldus, hooldus, eks kojamees taha ka palka saada.
    Remondifond, kas te hakkate katust vahetama ja samal ajal on ka elektrit vaja teha, kahtlaselt kõrge.
    Prügivedu..no meil on see 3 x odavam miskipärast…
    Adminnkulud – keegi saab sele maja haldamise eest head pappi.
    Üldelekter – jah eks on ju ikka vaja maja ümbruses hoida öösel valgustust, et oleks öösel ikka valgem kui päeval.
    Elamukindlustus – vist probleemid maffia või pommimeestega, pole nagu kuulnud, et keegi tervet maja kindlustaks
    Fonolukk, no mis teha.

  2. Toivo ütleb:

    Tegelike kulude tõusu või languse hindamiseks oleks hea kui tarbitud megavatid ja kuupmeetrid ka juures oleks. Vesi on nii nagu on – vahest rohkem, vahest vähem – uuest aastast läheb see ka kallimaks. Üldkasutatav vesi on tavaliselt maja peaarvesti ja korterite arvestite näitude vahe (siis kui üldarvesti näit on suurem, kui korterite arvestite näidud kokku). Remondifond on tavaliselt nendel majadel, kus pangast laenu ei taheta võtta – meie majas vahetati remondifondi rahadega viimati küttesüsteem ja siiani pole meie majal ühtegi pangalaenu :)
    Prügivedu sõltub vedajast.
    Üldelekter on mitte välisvalgustus vaid trepikodade ja keldri valgustus. Tavaliselt.
    Ja muide – kindlustatakse ka suuri kortermajasid sest see ei koosne ainult korteritest vaid ka üldkasutatavast osast (kelder, trepikojad, katus, liftid jne.

    Ahjaa, eelmises postituses mainisid sa oma korteri üldpinda ka – kui palju see oligi?

    Meie majas oli 60 ruuduse kolmetoalise detsembriarve ca 2300 krooni ja 70 ruuduse neljatoalise arve ca 3700 krooni.

  3. Aarne ütleb:

    Panin veekulu tabelisse kirja.
    Remondifond on see, mille arvel pangalaenu saab ja millest seda siis tagasi makstakse. Vähemalt meil on see nii.
    Katus on korras aga rõdud on koledad ja seinad tahavad soojustamist.

    “Mõõdetud soojusenergia” tugev tõus tuleb ka sellest, et vahepeal on ilmad külmemaks muutunud ja peab rohkem kütma.

    Korteri üldpind on 62.6m2 ja köetav pind 59.2m2. Meil on siin 2 täiskasvanut ja 2 alaealist.

  4. viiu ütleb:

    Prügivedu sõltub jah vedajast ja veel tühjenduste arvust kuus.Meie ühistu ostis konteineri välja, tasuvusaeg ca 14 kuud. Nüüd maksame ainult tühjendamise eest. Soovitan soojalt kõigile, sest konteineri rent ühes kuus oli peaaegu sama suur kui tühjendamise tasu.

    Oma suureks üllatuseks sain ca aasta tagasi teada, et gaasi hind Tallinna erinevates piirkondades võib olla väga erinev.Miks see nii on, ei osanud gaasikontrolör mulle selgitada. Olevat kuidagi trassidega seotud.Hmm.

    Protsentidest. Kui 1994. aastal maksin oma 31 m2 ahjuküttega korteri eest 5.40kr. (üldelekter oli tollal tasuta), siis praegu maksan 510-540kr. Arvutage ise. Lisanduvad elekter, puud ja brikett, Starmani kolmikpakett.

  5. Toivo ütleb:

    Muide, küttekulud pidi alla minema pärast individuaalsete küttearvestite paigaldamist. See kehtib muidugi siis, kui küttesüteem on vahetatud ja radiaatoritel on termokraanid. Meil kõrvalmajas vahetati süsteem ja paigaldati need arvestid ning nüüd maksavad nad väidetavalt ~600 EEKi kuus korteri kohta kütet. Aga nipp pidi selles seisma, et pärast arvestite paigaldamist hakkavad kõik ka tegelikult termostaatidega toatemperatuuri reguleerima. Et kui palav on siis enam aknaid lahti ei hoita :)

  6. sirje ütleb:

    Näide ühest Tartu 115 korteriga paneelmajast.
    Arve jaanuar 2010

    Üldpind 57,5m2
    Köetav pind 56,6m2

    1. hooldustasu 1.29 74.18
    2. remonditasu 3.60 207.00
    3. sanitaarpuhastus 0.66 37.95
    4. ühistu haldustasud 1.45 83.38
    kokku: 7.00 402.50
    5. prügivedu a` 25.85 25.85
    6. keskküte (dets 2009)1m2= 21.89 1238.97
    7.soe vesi/1m2 vesi+soojendamine 71.01 35.51
    8.vesi ja kanalisatsioon 1m3= 24.41 43.94
    9. gaas inimese kohta 16.90
    kõik kokku: 1763.65

    Järgmise kuu arve tuleb küttekulu suurenemise tõttu ilmselt 150.- ringis suurem. Kuidas hinnata, on seda kõike normaalselt või palju? Ühistud toimetavad omaette ja ega neil õiget arusaamist ei ole kuidas naabermajades kulud jaotuvad, selleks, et võrrelda, analüüsida.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*