Mikskipärast peeti mind eile pidevalt kellekski teiseks, kui ma tegelikult olen.
Tallinna lennujaamas meelitas üks kena neiu mind inglise keeles Eesti Ekspokeskuse boksi väljapanekuga tutvuma. Ta oli vist natuke pettunud, kui selgus, et ma lihtsat maatõugu olen aga oli siiski lahkelt nõus mulle väljapanekut tutvustama. Vaatasin, tavalised Eesti asjad selle sõna kõige paremas tähenduses.
Helsinki lennujaamas kutsus jällegi üks kena neiu mind reisiteenuste kohta tagasisidet andma. See jäi siiski kohe alguses katki, kuna ma ei ela Soomes.
See, et Sveitslased mind omaks peavad, pole mulle juba ammu üllatuseks.
Mina leian niisugusele asjale vaid kaks selgitust:
a) Ma näen välja nagu mingi välismaalane (vähe usutav).
b) Ma olen nii vastupandamatu, et tüdrukud lihtsalt tahavad minuga jutu peale saada (üsna tõenäoline).
Näen, et naudid oma reisi kogu südamest.
Tegelikult, Aarne, sa oled rootslase/sakslase kujuga…
Mitte, et ma rassist olen ja selle järgi lahterdan inimloomad kastidesse, vaid ma olen täheldand oma elu jooksul inimeste seas sarnasusi, misse minu teooria järgi on mitu astet (nagu inimloomusel või temperamendil 4 kategooriat).
Peale selle on sul ülevalt alla vaatamise komme, tänu su kasvule. Ja sa oskad maitsekalt riietuda.
Mis seal siis imestada, kui sind väljamaalaseks peetakse.
:D
Näiteks, mu kunagine klassivend on enese teadmata riietunud, kui pesuehtne jänki, ainukesed asjad mis puudu olid – kauboi sombreero, küünarnukilappidega pintsak, kannustega kirsad – ülejäänud asjad olid siiski tal paigas…
Äh, segane jutt vist sai…
Jõuamegi Euroopasse!