Kasiinode kaitseks

Risti kuningasToomas Vint kirjutas Postimehes pika jutu sellest, kui pahad on kasiinod ja kuidas vaene sõltlane igal sammul muudkui kiusatuse küüsis on. Sama artiklit refereeritakse ka Delfis.

Tõsi ta on, kasiinosid on palju. Minu kodu kõrval asuvast Minimeka poest tehti möödunud augustis samuti kasiino. See oli ümbruskonna üks vähestest poodidest, kus õlut korralikult külmkapis hoiti ja müüjad ennast natukenegi liigutada viitsisid. Seega olen ka ise kasiinode pealetungis kahju kandnud.

Viimasel ajal tuuakse põhilise kasiinovastase argumendina välja see episood, kus üks väidetavalt mängur oma pere maha tappis. Kurb lugu ja õnneks siiski erandlik.

Kui nüüd mõelda, et mitu inimest sureb igasugustel muudel ebaloomulikel põhjustel, nagu näiteks joomine või kiiruse ületamine maanteedel, jne, siis tundub ”kasiinopõhjustel” toimunud surmade arv üsnagi marginaalne.

Keegi ei taha viina- ja autopoodide linnast välja ajamist. Kui eeltoodud artikli kommentaare lugeda, siis suur osa inimestest paistab arvavat, et peale kõigi kasiinode kinni panemist või vähemalt linnast välja ajamist saabub õnn meie õuele, taskus Eesti Nokia ja toob kaasa sooja kevadilma ning linnulaulu. Radikaalsemad kutsuvad üles kasiinode õhkulaskmisele.

Ma ei ole kindlasti kasiinode massiivse pealetungi poolt aga ma ei näe kasiinodes ka mingit suuremat probleemi. Kas tõesti mõnda mustemat muret pole mille vastu võitlemine säästaks rohkem elusid kui mängurlus?

Ja nüüd lihtsalt illustratsiooniks paar parafraseeringut Toomas Vindi artiklist. Kontekstist välja rebitud ja meelevaldselt muudetud.

Tallinn on raamatupoode pungil täis. Neid näeb nii kesklinnas kui ka uskumatutes äärelinna paikades. Juhul kui keegi lugemissõltlastest otsustab kirjandusega lõpparve teha, on see tal äärmiselt raske.

...Kui staadioni tualettruumist leitakse 28-aastase inimese laip, siis politsei kiirustab teatama, et noormees suri loomulikku surma, ja staadioni administratsioon kinnitab, et tegemist ei ole profisportlasega.

...

Räägitakse, et autosõltlasi on meil 25 000 inimese ringis ja neist igaüks annab bensiinijaamades ära vähemalt 5000 krooni kuus.

Minu isiklik viimane kasiinoskäik oli Märtsi alguses. Mängisin mingis automaadis 100.- maha ja jõin ühe õlle. Käisin selles samas kasiinos, mis Minimeka asemele tehti. Enne seda käisin viimati kolm-neli aastat tagasi Nõmmel mingis kasiinos ja seal mängisin automaadis 25.- maha. Ühegi kasiinofirma aktsiaid mul kahjuks pole.

Sildid: #, #, #, #, #, #

Odavad naised

Odavad naised

Sildid: #, #

Zone.ee katki

Paistab, et Zone.ee on oli täna hommikul katki. Hommikul kodus sain veel kõigile lehtedele ligi, aga tööl enam mitte.

Ja just täna hommikul on mul kiiresti vaja infi, mida ma saan ainult erinevatelt Eesti saitidelt... Karm värk, kui Eesti üks suuremaid hostingupakkujaid maas on.

Kas tõesti peaks telefoni kätte võtma ja nuppe vajutama hakkama? Kustkohast ma üldse vajalikud numbrid leian, kui poole Eesti internetist maas on... Telefonikataloogi mul ju pole.

Ping zone.ee pihta

Õnneks on postituse kirjutamise lõpuks Zone.ee jälle püsti ja elu läheb edasi. :)

Sildid: #, #

WordPress 2.1.3

Wordpress 2.1.3WordPress’il on jällegi uus versioon: 2.1.3. Nii, nagu ikka on uuendus saadaval aadressil wordpress.org/download/. Ja nii, nagu ikka soovitatakse kõigil kasutajatel oma tarkvara uuendada.

Mina igatahes tegin juba ära.

Sildid: #, #, #, #

Kuidas Ameerikasse minna

Google Maps annab sellekohta üksikasjalikud juhised kätte. Mõne juhise täitmine võib muidugi natuke raskeks osutuda.

Google Maps õpetus : Tallinn - USA

Sildid: #, #, #

Gmail Paper

Gmail paperGmail üllatas jälle. Eile, 01.04 käivitasid nad uue teenuse Gmail Paper. Uus teenus võimaldab sul oma Gmaili postkastides olevatest kirjadest tasuta paberkoopiaid tellida. Kõige parem uue teenuse juures on see, et ta on täiesti tasuta.

Tore!

Is it free?

Yes. The cost of postage is offset with the help of relevant, targeted, unobtrusive advertisements, which will appear on the back of your Gmail Paper prints in red, bold, 36 pt Helvetica. No pop-ups, no flashy animations—these are physically impossible in the paper medium.

Sildid: #, #, #, #, #

Dr. Toompark askeldab köögis: Kuidas valmib maitsev soolauba

Soolatud oad on maailma vaidlematult parim suupiste. Nende valmistamine on palju lihtsam, kui esialgu arvata võiks. Ma mõtlen siinkohal just sõna “soolatud”. Tundub, et millegi soolamine vajab kulinaarset kõrgharidust ja gurmaani ametitunnistust, aga ei. See ei ole keeruline. Aega kulub küll palju aga asi on seda väärt.

Esiteks on vaja ube. Põldube. Kõige paremad on vanaema kasvatatud ja korjatud. Hädapärast sobivad ka need, mida poes müüakse. Poe omad on palju väiksemad aga tegelikult ei ole see nii oluline.

Teiseks on vaja soola. Kui su soolatopsi põhjas on viimased riismed ja kapis enam kah ei ole, siis käi enne alustamist parem poes ära. Kui sa juba poodi lähed, siis võta paar õlut kah, sest valminud oad on esimesed, mis sult seda küsivad.

Lisaks on vaja potti. Kaval oavalmistaja võtab nii suure poti, et ubadele ka keetmise ajal paisumiseks ruumi jääb. Oad paisuvad umbes neli korda suuremaks, kui nad alguses, enne leotamist on.

Pliidi kasutamise luba, põlled, pajakindad ja muu säärane on juba olemas. Veel on vaja midagi, millega ube keemise ajal segada. Ja aega on vaja.

Kui oad on olemas, siis tuleb need vette likku panna. Mõned retseptid ütlevad, et neljaks tunniks aga mina panen oavalmistamise päevale eelneva päeva õhtul. Oad peavad ligunema selleks, et hilisem keetmine tervet igavikku aega ei võtaks.

Kui oled oad õhtul likku pannud, siis hommikul märkad, et neid on öö jooksul palju rohkem saanud. See on ainult hea, sest head asja peabki palju olema.

Nüüd tuleb oad keema panna. Väga oluline on soola lisamine. Ilma soolata uba on umbes samasugune, nagu alkoholivaba õlu. Parem saagu natuke liiga soolane, kui et magedaks jääb.

Hoolimata leotamisest võtab keetmine hea mitu tundi aega. Kellel on tugevad hambad, see võib keetmise ajal mõnda uba maitsta ja soola juurde panna. Kui soola on algselt liiga palju läinud, siis saab keeduvett vahetades selle “välja pesta”. “Liiga soolane” on soolaubade diagnoosina väga raskelt saavutatav. Kui järgida rusikareeglit, et ube peab rohkem olema, kui soola, siis on eksida raske.

Kui oad on saavutamas pehmust, siis on tõesti viimane aeg mõnda maitsta ja soolsust reguleerida. See etapp saabub umbes tund keetmise alustamist. Seda muidugi juhul, kui eelnevale leotamisele on piisavalt aega ohverdatud.

Kui oad on pehmeks keenud, siis tuleb nad lihtsalt läbi sõela ära kurnata. “Pehmeks” eelmises lauses on jällegi individuaalne. Kellele meeldib kõvem, kellele pehmem.

Valmis! Tehtud!

Mõnedele meeldivad oad soojana. Need asugu kohe kallale. Mõnedele meeldib toatemperatuuril uba. Need oodaku veel natuke ubade jahtumist. Igal juhul käib soolaoa juurde õlu või paar.

Muidugi saaks kogu sellest keerukast kulinaarprotsessist hoiduda, minna õllekasse ja lihtsalt tellida endale soolaube. Õige oasõber teab, et see ei oleks ju üldse see…. Õlleka oad on mõnikord märjad, mõnikord soojad ja tavaliselt lödiks keedetud. Parim uba valmib siiski ise tehes.

Oad on valmis

Seekord läksid endal kah natuke lödiks. Järgmine kord saab parem.

Sildid: #, #, #, #, #, #

PDF ei ole NII saatanast

Arvutikaitse kirjutas jutu "PDF kui uks sinu arvutisse", milles jutustatakse sellest, et PDF faili sisse saab igasuguseid koledaid asju panna.

Avades juhuslikult veebis oleva pdf-faili, ei pruugi te arugi saada, et sellest võidakse teada anda ka faili autorile. Veelgi enam - PDF lubab autorile saata sinu arvuti ja kasutaja informatsiooni. Kavalate skriptide abil on autoril võimalik jälgida ka seda, kui kaua te erinevaid lehekülgi vaatasite. Ja seda kõike, ilma et kordagi oleks küsitud sinu nõusolekut info saatmiseks.

...

Eeltoodud rünnete ja ohtude vastu ei saa praegu end kaitsta tarkvaraliselt. Ainus toimiv kaitse on mitte avada ja lugeda pdf faile. Alternatiivne kaitse oleks keelata personaalse tulemüüri seadistustest PDF lugejal võrku ühenduda ja teisi rakendusi käivitada. See aga eeldab tavaliselt kommertstulemüüri kasutamist ning võib olla probleemiks kuna nii ei pruugi vaadatavad PDF failid näha välja korrektsed.

Arvan, et tegelikult ei ole asi sugugi nii hull. Tulemüüris PDF lugeja, mis tavakasutajal on Adobe Acrobat Reader, internettiühendumise ärakeelamine ei ole keeruline.

ZoneAlarmKodukasutajatele tasuta olev ZoneAlarm küsib peale esmakordset paigaldamist iga programmi kohta, mis internetiga ühendust tahab, et kas lubada või mitte. Mina panen linnukese kasti "Remember this setting" ja vajutan "Deny". Nii ei saa Acrobat enam kunagi interneti.

Ja miks peakski?

Kas kellelegi tõesti meeldib PDF faile otse brauseris lugeda? Miks? See on ju oluliselt ebamugavam, kui PDF’i kõvakettale salvestamine ja sealt hiljem avamine. Paar klikki/klahvivajutust tuleb muidugi rohkem teha, aga selle uudise valguses tasub nii teha. Minumeelest on PDF'i kasutamise mõte selles, et siis paistab dokument igas arvutis täpselt ühte moodi välja. Kui PDF ei näe korrektne välja ilma internetiühenduseta, siis ei olegi tema kasutamisel suuremat mõtet.

Minul igatahes on kõik brauserid seadistatud PDF faile kõvakettale salvestama ja igasugune brauseris avamine on keelatud. PDF'i vaatamisprogrammidel pole samuti interneti asja. Minu uks on kinni.

Sildid: #, #, #, #

Valetaja paradoks

Klassikaline valetaja paradoks on järgmine lause:

See väide on vale.

Kui väide oleks õige, ja ütleja parasjagu valetaks, siis räägiks ta ju tõtt. Kui väide oleks vale, ja ütleja räägiks tegelikult tõtt, siis ta ju valetaks. Võta nüüd kinni, et mis värk tegelikult on.

Paari sõnaga saab asjast lugeda ka eestikeelsest Wikipediast ja palju pikemat juttu internet Encyclopedia of Philosophy'st ja ingliskeelsest Wikipediast.

Mitmesugused filosoofiaeksperdid on selle paradoksi üle 2000 aasta arutlenud. Nagu allikatest lugeda võib, pole nad eriti kuhugi jõudnud. Ja kuhu neil jõuda olekski? Võibolla oleks nad kulutatud ajaga midagi palju asjalikumat välja mõelnud, näiteks igiliikuri või maailmarahu?

Ingliskeelse Wikipedia artikkel toob mõned näited, kuidas kirjanduses ja filmis on seda paradoksi "praktikas" kasutatud. Reaalses praktilises elus annab seda vast ullikeste lollitamiseks kasutada.

Siinkohal teemasse sobilik pilt:

Ullikesed, keda annab lollitada

Sildid: #, #

Kuidas Wordis osavalt lehekülgi nummerdada

Nummerdamine Microsoft WordigaEile küsiti minult, et kuidas Wordis lehekülgi niimoodi nummerdada, et esimesed 4 lehekülge oleks ilma numbriteta. Võibolla mingi tõsise kirjamehe jaoks on see elementaarne asi, aga mina ei osanud esimese hooga midagi öelda. Mingisugused käsitsi tehtud nummerdamised ei tulnud kõne allagi, sest tegu oli 120lk dokumendiga.

Kuna Word on väga levinud programm, siis andis kiire otsing soovitud vastuse üsna ruttu.

Õpetus järgmine:

  • Mine lehe päisesse või jalusesse, kuhu parasjagu numbrid ilmuma peavad.
  • Vajuta Ctrl+F9, see kuvab sulle loogelised sulud ({ ja }) välja sisestamiseks.
  • Siis trüki sisse järgmine valem: { IF { PAGE } > 4 "{ PAGE }" "" }

Kõik loogeliste sulgude paarid tekita Ctrl+F9ga, mitte ära tipi neid klaviatuurilt.

OnSuurem märgi (">") ümber käivad tühikud.

Tehtud!

Sildid: #, #, #, #