Eile oli minu elus tähtpäev. Lausa era- ja esmakordne. Esimest korda elus pani teleka vabatahtlikult jalgpalli peale. Keegi ei pakkunud mulle selle eest mingeid hüvesid ega ähvardanud mind millegi hirmsaga. Lihtsalt tuli niisugune mõte, et vaataks telekast jalgpalli.
Millest on tingitud minu enneolematu spordihuvi? Nimelt sellest, et tõstsin jalgratta talvekorterist välja. Talvekorteriks oli rõdu ja otse loomulikult ei katnud ma oma kallikest talveks kuidagi moodi kinni. Siiski ei tuvastanud ma peale esialgset WD40'ga töötlemist ühtegi kriginat ega kolinat. Roostet tuvastasin siin ja seal, aga see ei seganud sõitu.
Ja peale seda, kui on rattaga Kakumäe rannas korraks ära käidud, sobib telekast jalgpalli vaadata küll. Andsin Merlele lubaduse, et vähemat 5 minutit vaatan ära. Tegelikult vaatasin isegi natuke kauem ja mängu lõpu vaatasin ära.
Endiselt olen seisukohal, et sport on tolmuimeja (mõlemad imevad). Maailmas on veel umbes 45 346 (+/- 12 865) asja, mis on paremad, kui telekast spordi vaatamine. Et sellest aru saada, peab vahest telekast ühte asja vaatama. Porno, Miljonimäng ja Superstaar ei ole need asjad. Õige valik on SPORT. Peale seda, kui natuke sporti vaadata, tekkib minus alati tunne, et nüüd oleks aeg ise midagi teha. Midagi muud. Või siis mitte. Kanalit tuleb igatahes vahetada.
Teisest küljest, olgu sport või mitte, ma olen ma alati Eesti poolt. Ükskõik, kas tegu on Eurovisiooni, jalgpalli või suusatamisega. Alati, kui Eesti kusagil võidab olen minagi rõõmus. Eile jäime teiseks.
Pildil kujutatud jalgpalli kujulise tooli saad endale tellida siit: ON24.
Nojah.. Meil on siis ühised tunded.
Ma ka ei armasta sporti telekast vaadata. Kui siis ratsutamist, aga sellega seoses on mul oma kiiks.
Aga jalgpall üleüldse on minu jaoks täiesti mõtetu spordiala.
Need mehed teenivad meeletuid summasid ja siis ajavad mööda karjamaad ühte võikest palli taga. no kas tõesti pole neil midagi paremat oma ajaga peale hakata?
Tegelikult oli Inglaste oskusi päris nauditav vaadata. Ja mul on hea meel, et me pidasime 37 minutit vastu. Ja üleüldse sai sellel ajal midagi muud teha.
Eks need “meeletud summad” ongi vastuseks sellele “pole midagi paremat teha” küsimusele.
Ma otseselt ei vaadanud, aga meil kodus ühes arvutis alltaskis pilt jooksis ja heli oli kuulda ja olime ka Eesti poolt ning läks nagu soovisime. Me ei tahtnud, et Eesti saaks pähe 0:5 ja saatus võttis meid kuulda. Eile Eesti tõesti võitles ja minu arust oli tulemus lausa hämmastav. Võib-olla kunagi oleks isegi 0:1 kaotus meile jõukohane. Mina igatahes usku ei kaota ja hoian pöialt.