Helina saatis ühel õhtul aknalauale pandud sussi ja päkkapikkude vahendusel jõuluvanale kirja. Kirjas oli täitsa ise väljamõeldud jutt mille siinkohal avaldan.
See aasta on ilmselt viimane, kus ta veel päkapikke ja jõuluvana usub. Kuna ta mu blogi (veel) ei loe, siis arvan, et on üsna ohutu see jutt ka siia üles panna. Tühiku kasutamise kontseptsioonist ei ole ta veel päris hästi aru saanud ja seepärast lisasin neid natuke ise juurde.
LAISK PÄKAPIKK
ELAS
KORT
ÜKSS
PÄKAPIKK
KES EI
TAHNUT
ÜLTSE
TÖT
TEHA
AKA
TA
MÕTLES
ET KUI
TA TEKS
TÖT SIS TA SAP
TA PREMIA JA
SIS TA HAKASKI
TEKEMA TÖT
LÕPP
Originaali vaatamiseks kliki pildil.
Nii nummi!!
Meil pannakse päkapikule kommi sussi sisse :)
Teinekord peab päkapikk oma planeeritud üllatusega sellepärast isegi koju tagasi minema ja uue üllatuse tooma. Sest sussi sees olev ja päkapiku käes olev komm satuvad samasugused olema.
AGa seda, kas meie lapsed päkapikke usuvad… no ümberringi räägitakse ju et neid pole olemas. Koolis ja trennis ja teab kus veel.
Vahest tahaks väga, et nad teaksid, et neid tegelasi pole olemass. Siis ei pea päkade eest mingeid vabandusi välja mõtlema kui päkad on sussi kogemata tühjaks jätnud…
Helina poolt väga konstruktiivne ja pragmaatiline mõte! Aga eks selle teokstegemine jääb ikka issi-emme hoolde.
Mina usun päkapikke tänapäevani, alles eile kukkus üks väga vajalik remondiasi ilma rahata sealt, kust oodatagi ei osanud, ja just jõulukuul!
Kõikidele lapsevanematele soovin, et nad suudaksid lastel selle ülemineku uskumiselt teadmisele võimalikult valutuks teha!