Delfis ilmus tore lugu "Varjupaigast laenati koer sokivilla saamiseks", mis jutustab sellest, kuidas ettevõtlik kodanik tahtis varjupaigast koera laenata, selle ära pügada ja karvadest sokid kududa.
Viimasepeal hea idee mu meelest.
Kuna mul endal koera ei ole ja varjupaikade elu-oluga ma kah kursis pole, siis kõik järgnev on spekulatsioon.
Varjupaigas on koera elu paha, ruumi pole, süüa vähe, seltskond kehvapoolne. Varjupaiga raha tuleb vist omavalitsuselt ja annetustest ja väga vähe tuleb. Kui nüüd varjupaik teekski niisuguse teenuse, et laseb mingi papi eest oma asunike pügada, siis võidaksid sellest ju kõik, nii varjupaiga elanikud kui ka sokikandjad. Koeral oleks õhema kasukaga kah kergem suvele vastu minna.
Teine variant oleks niisugune, kus villahuviline lepib ise pügatavaga kokku, et mitu kotleti ja viinerit ta villa eest maksma peab ja jätaks vahendaja mängust välja. Jälle oleks hundid metsas ja lambad pügatud.
Lisaks võiks koeri rentida ka näiteks pargis jalutamiseks. Jalutusihar inimene saaks endale kaaslase, varjupaik saaks väikse papi ja koer saaks mitu tundi rõõmsalt ringi joosta. Veel üks win-win-win situatsioon.
Hehh, ja mina viskan igal aastal oma kaukade imeilusa valge pehme aluskarva lihtsalt minema… Terved suured kilekotitäied.
Kui on käsitööhuvilisi, oleksin väga õnnelik kui saaks taolisele “rohelisele mõttelaadile” kaasa aidata. Kontakti saab Metsap11ga@hot.ee.