Läksin ükspäev Rimisse - naine käskis lapse sünnipäevatordile küünla osta. Küünlad pühadele õdedele Rimist leidsin, kuid numbriga sünnipäevatordiküünlaid ei leidnud.
Kõrvalosakonnast leidsin Rimi töötaja, kes kaupa riiulisse ladus. Tervitasin teda ja küsisin, et kas neil kusagil on küünlaid sünnipäevatordile.
Mutt - ei oska teda paremini nimetada - ei vaadanud mulle otsagi ja viipas: "Tööstuskaupade osakond on seal...". Ma küsisin vastu, et osakond on seal, aga kas seal soovitud küünlaid kah on?
"Ega ma ei tea kõiki neid kaupu - neid on nii palju!" nähvas kuri mutt mulle vastu. "No kuidas ma jõuan," pobises ta veel edasi.
"No tule, taevas, appi!" tahaks selle peale klassikuid tsiteerida - kaupluse töötaja ei jõua meeles pidada, aga mina kliendina pean seda tegema!?
Hääletasin jalgadega ja läksin sellise suhtumise peale Selverisse. Seal veetsin kaupluses kokku 3 minutit ja lahkusin kahe küünlaga - järgmiseks tulevaks sünnipäevaks ostsin kah küünla ette ära.
Teel Selverisse tuli mul meelde juhus, kus olin Selveris pop-corni ostmas (taas naine käskis osta). Ei suutnud seda kuidagi leida ja küsisin teenindajalt abi, et näidaku ta, kuhu suunda ma peaksin hoidma, et soovitud kaup leida.
Teenindaja võttis mul sõna otseses mõttes varukast kinni ja vedas mind pop-corni riiuli juurde ja näitas, millised valikud pakkuda on. Teenindus viis pluss, veel paremgi.
Mis on jutu moraal? Moraal on see, et vaevalt Selver minu 17-kroonise arve pealt nüüd küll rikastub, kuid järgmisel korral on poodimineku esmane valik on pigem Selver.
Seda eelistust kindlustab veel paarinädalatagune juhus, kus naise kirjutatud poenimekirjast leidsin Rimist kõigest ca 15% toodetest, Selveris aga olid kõik olemas.
Selle postituse on kirjutanud anonüümseks jääda soovinud külalispostitaja.
Tahad minu blogis oma teksti avaldada? Loe: Külalispostitused minu blogis - tahad ka?
Rimi häda on sealne riiulite paigutus ehk katakomb, mitte see mutt. Kujuta ette kui ise oled sellises kohas eksinud ja siis mingi säga tuleb õle su õla küünaldest jahuma.
Kui hiljaaegu Norde Centrumi Rimis sojakastet otsisin ja juhatust küsisin, siis müüja, kes teepakke riiulisse ladus, võttis mul sõna otseses mõttes varrukast kinni ja viis õige riiuli juurde.
Kaubavalik on üks asi, aga teenindus sõltub ikkagi konkreetsest inimesest. Kui klient ei viitsi kaevata, siis sellised mühkad töötavadki rõõmsalt edasi ja kiruvad nurga taga hoopis sind.
Selveris töötab asi väga lihtsalt. Kas neil on see kaup või mitte – nad viivad Su sinna kus see on (või oli).
Selveris ükskord teenindaja viis mu riiuli juurde. Ups, siin seda enam ei ole. Viis järgmise riiuli juurde, ups seal ka ei ole. “Mitu vaja on, ma toon kiirelt laost ära, ma tean kus seal on,” vot sellised on minu koduselveri teenindajat. Samas poes ei olnud üldse rahvast ka peale minu, aga see selleks.
Olen viimasel ajal ka Selverit eelistama hakanud, kuna seal on köögiviljaletis lahedad salatisegud. Ka müüakse seal heas valikus kodumaiseid piimatooteid.
Ma tean ka nende saladust. Nimelt on neil leti all jalamassöörid.
Server on kirves. Aga mingi küsitluse järgi kõige parema teenindusega “market”. Järelikult vähemalt osa seda kirvepappi läheb teenindaja koolituseks ja motiveerimiseks. Mille eest maksad, seda saad.
Mina olen koi ja k2in keksturul ja saastamarketis.
A ei nurise :)
Rimi kaubapaigutuse üle halatakse igal pool, see on tõeliselt jabur. Ma ei tea kuidas nüüd, aga kunagi hoidsid nad lasteshampooni mänguasjade juures. Et nagu silt “lapsed”