Lugesin Facebookist Celticu kommentaari Delfi artiklile meie põhiseaduse muutmise kohta. Talle see ei meeldinud ja ta arvas, et äkki me peame muudatuse jõustumisel kaitsma ka okupantide folkloori, et Eesti on põline Vene ala ja venelased on meie vabastajad.
Kahjuks pean temaga vähemalt osaliselt nõus olema, on kahtlasevõitu parandus küll.
Eelnõuga saab tutvuda riigikogu.ee lehel ja asja sisuks on lisada paragrahvile 53 niisugune lause
“Igaüks on kohustatud hoidma nii eesti kui teiste rahvaste kultuuripärandit. Riik ja omavalitsused toetavad kultuuriväärtuste ennistamist ja kaitsmist.”
Praeguses kehtivas põhiseaduses ütleb §53 niimoodi:
§ 53. Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud. Hüvitamise korra sätestab seadus.
Kui me nüüd lisame sinna või üks kõik kuhu mujale eelpool toodud lause, siis võib küll nii moodi tunduda, et teiste pärand on kuidagi sama hea, kui meie endi oma.
Kindlaks lahenduseks oleks põhiseaduse esimesele peatükile lisada punkt, kus on selgelt kirjas, et eestlased on siinmail kõige tähtsamad ja hoolitsevad teiste eest siis, kui ressurssi üle jääb. See, et me neile liiga ei taha teha, on Põhiseaduses niigi kirjas.
Usutavasti on silmas peetud käega katsutavat ja hambaga proovitavat kultuuripärandit, et me poleks kui need, kes meie kultuuripärandit on hävitanud.
Sellises lahtises sõnastuses annab aga antud punkti väänata kuidas tahes.
Õnneks pole aga asi nii hull, sest meie Põhiseadus on nii ehk naa sobilik nüüd ainult peldikupaberiks, kui sedagi. Süüdi ikka seesama euroliit, mille alusel loodud EU Põhiseaduse ehk Lissaboni lepe, millele ka meie oma poolthääle antsime, on ülimuslik kohalike omavalitsuste põhiseadustega võrreldes.
Aarne, aga Eesti pärandit ju peaaegu et polegi. Eesti on olemas olnud ju hädised ~20 + ~20 aastat.. enne seda ja vahepeal tekkunid kultuuripärandid (sealhulgas nt ehitised) on kõik kellegi teise omand algselt olnud..
Indrek… siin sa eksid. Kultuuripärand on meil märksa vanem kui millegipärast tunnistada tahetakse. Meie tavad ja kombed, meie hiiepaigad ja pühad allikad, kõik see moodustab meie isikliku kultuuripärandi. Ega meil polegi savipotte ja tuhaurn, mida peab muuseumis akna taga hoidma. Meie pärand on meie kõrval ja elab koos meiega. Ta on nii tavapärane osa meie elust, et me ei oskagi teda väärtustada. Samas aga peaks, sest kui ühel hetkel see kõik kaob, on juba hilja.
Pole sugugi kindel, kas antud küsimuse lahendamine vajab põhiseaduse kallale minemist. Sisuliselt aga võib seda ka õigeks mõista. Kui mina näituseks tahaksin kodulinnas Kalevipoja vennasteose Kalvela koostaja Elias Lönnroti sünniaastapäeval 28. veebruaril vastava ürituse korraldada ja keegi tahaks seda takistada, oleksin kuri küll. Mulle siiski tundub, et mu õigus kalevalapäeva avalikult tähistada on juba niigi põhiseaduse ja teiste Eesti seaduste kaitse all.
BC, Kaerajaan ja laulupidu?
Larko, ma olen sinuga nõus, et sul peaks see vabadus olema aga ma ei taha, et seadus kohustaks mind koos sinuga sellel päeval koos õlut jooma. Ma teeks seda ka ilma seaduseta.
Sinuga joon hea meelega õlut igal ajal kui see meile mõlemale sobib ja meelepärane on :-)
Ei jaksa nüüd põhiseadust läbi tuhlata, kuid mul on arusaam, et kehtiva redaktsiooni kohaselt on Eesti kodanikel juba niigi kohustus põhiseaduses garanteerituid põhi- ja inimõiguseid kaitsta. Seega ei vaja kalevalapäev enam täiendavat kaitset.
Laulupidu ei ole eestlaste originaalsus.
Parandus võtab omavastutuse raames kahju hüvitamise kohustust väiksemaks, kui selles osas just mingit uut seadusetäiendust sisse ei viida, mis sätestaks, et kohustuse rikkumisel ka mingeid meetmeid rakendatakse. Muidu on neid kohustavaid norme nähtud küll ja küll, kasvõi korruptsioonivastase teavitamiskohustusena, millest kõik rõõmsalt üle lasevad.