Sellest on mitmel pool räägitud, et eesti keele eripäraks on see, et eestlased "muretsevad" asju, lapsi, jne.
Näited:
- Muretsesime endale uue teleka.
- Jüri ja Mari muretsesid lapse.
- Nad muretsesid endale Lasnamäele uue korteri.
- Jne.
Millest see imelik asi tuleb?
Ma mõtlesin selle just välja ja innustust andsid mitmed ja mitmed nõuka-aja teemalised postitused.
Asjade "muretsemine" ongi nõuka ajast pärit. Kui mujal maailas inimesed läksid poodi ja ostsid endale asju, siis NSVL viljastavates tingimustes oli asju vaja tihtipeale just "muretseda" sest ostmise võimalust lihtsalt polnud.
On ju loogiline ja kaval mõtlemine minu poolt…?
Kui ühe keeleprobleemi lahendasin ära, siis tekkis kohe järgmine: "välja printimine".
Kas see tähendab
- printerist välja
- arvutist välja, st tulemus oleks materiaalne, mitte bitid ja baidid
- või midagi hoopis muud?
Kaldun rohkem selle bitide materialiseerimise poole aga kindlat vastust ei tea.
naljavend! nõuka-ajal kombineeriti, organiseeriti ja mahitati endale asju ja muudki.muretseti aga siis, kui ei osatud olla suur kombinaator :)
juba minu 1904. a. syndinud vanaema kasutas aga seda muretsemis-sõna ilmselt lapsest saati (te võiksite mulle põllulapi/suurema kirjutuslaua/ lambavilla …muretseda !)
näib et asjade hankimise muretsemiseks kujunemise juured on kuskil sygavamal
—————————————-
Mul on jäänud mulje, et igasuguste nähtuste põhjustena näevad nõuka-aegsed ja suts hilisemad nii, nagu poleks enne suurt sotsrev-i elu olnudki :)
Mina pole nõukaaja inimene, aga ma pigem olen kuulnud vanaema ja teiste selliste vanade iniemste käest sõna muretsema. Ema ja temavanused väga ei kasuta seda sõna.
Ehk siis tõesti juures kuskil eesti eelmise iseseisvuse aegses perioodis?
Paras uurimine keeleteadlastele ;)
Asjade muretsemine tähendas suur muret, sest hanked olid seostud suure mure ja vaevaga.
Ja kui see “murelaps” siis ära oli muretsetud, siis oli mure ehk suuremgi, sest tuli taluda teiste kadedust ja ka muret selle asja säilimise pärast, sest neid, kes seda “ära hiivata”soovisid oli samuti mitmeid.
Ja asjade muretsemiseks vajalik töö ja vaev oli samuti muret täis, sest teisipidi see Tammsaare stiilis “armastus” ei saanudki tulla.
Ikka läbi töö, vaeva ja mure :)
Ma ise olen sündinud 70’ndate alguse poole ja olen seda väljendit kuulnud pigem just nende suust, kes esimese vabariigi ajal veel ööd ega mütsi ei jaganud või keda siis veel polnudki. Minu eakaaslased kipuvad pigem jah ostma mitte muretsema.
Ja see “välja printimise” asi on ikka veel hingel…
“Välja printimisega” on lihtne lugu…
Dokument on arvuti sees. Näed? Ja nüüd prindime ta arvutist välja. Näed? Katsu, kui ei usu :)
“… setting printout mode, sending *.doc to printer, printing out…”
“test matemaatikaülesanneta kohta arvutil” – “arvuti” tähendab nüüd kalkulaatorit või nn PCd?
Printida saab arvuti “sisse” ka. PDF jms dokumentide loomine läbi virtuaalse printeri etc.
Kas pole mitte nii, et arvuti on kompuuter ja kalkulaator on see, mis taskusse läheb?
Sisseprintimise küsimusega tegelen ma nõni teine kord.
:)
Tuletan siinkohas ka meelde, et on olemas selline puuvili nagu murel. Murel on selle vilja nimi sellepärast, et kõigepealt tuleb murelid kusagilt muretseda ja pärast tuleb muretseda selle pärast, et lahtise kõhuga lähima väljakäiguni jõuaks.
Kalambuur!
Olen Nõukogude-aegne laps. Mure oli alati väga suur, kui oli tulemas mõni sünnipäev, jõulud või uusaasta. Kust mida MURETSEDA! Eks kuidagi sain hakkama, aga vaeva nõudis see kõvasti. Mina elasin veel suhteliselt hästi, kuna ristiema oli kaubandustöötaja, tema käest sai aegajalt (mitte alati, kui vaja), kilo viinereid, jupikesed suitsuvorsti ja sinki. Tordi ja kringli ka. Aga lapsele 8.märtsiks lillede muretsemine oli juba tõeline katsumus (punane püha ju!).
Eks sealt see sõna MURETSEMA.
Arvan, et Aarnel on õigus – see 50 aastat Nõukogude okupatsiooni jätti ikka tõsise jälje meie teadvusse ja keelekasutusse.
Ärge muretsega, hakage elama!
Huvitab, kui vana ja mis haridusega Zeeta on.