Kirjutaks ka populaarsel teemal, et kuidas paremini blogida.
Kuu aega tagasi tegin ma oma blogis ühe parooliga kaitstud postituse: Miks ma oma blogis mõne postituse parooli alla panen…. Kohe järgmises postituses tutvustasin ka võimalusi parooli saamiseks. Selleks oli vaja lihtsalt tuli seda kommentaaris või e-maili kaudu küsida.
Nüüd on kuu möödunud ja aeg kokkuvõtteid teha. Parooli küsis erinevatel meetoditel kokku 7 (seitse) inimest. Tulemus oli mõnevõrra väiksem, kui ennustatud. Mitte et ma oleks lootnud tuhandeid paroolisoove saada, aga arvestades seda, et mu blogi käib iga päev vähemalt paarsada erinevat inimest lugemas, ootasin natuke suuremat aktiivsust.
Ise ei ole ma kunagi viitsinud ühegi blogi parooli küsida. Ilmselt ei viitsi ka edaspidi. Mina arvan, et kui juba blogi pidada, siis nii, et kõik saavad seda lugeda. Need mõtted ja pildid, mis avalikkusele lugemiseks / vaatamiseks ei sobi, nende koht ei ole avalikus blogis.
Kes tahab nüüd seda parooliga kaitstud postitust lugeda, siis neile siinkohal ka parool: "tilulilu".
Täpselt! Asi on viitsimuses.
Peab ikka olema eriline huvi just mingit kindlat blogi lugeda isegi parooli kasutades.
Kui mõni ei taha lugejaid, siis ei taha ja mis ma end veel parooliga vaevama hakkan, loen lihtsalt teisi. Et kommenteerida ei lubata, sellest saan ma rohkem aru.