Eile pealelõunal oli vaja koos sõbraga Raekoja võlvide alla vihmavarju minna. Seisime vihmavarjus ja arutasime omi asju kui järsku astus meie juurde samuti vihmavarjus olnud nooruk ja ulatas sõbrale mingi sekspoe reklaamlehe. Mina ei saanud midagi ja ega mul eriti kahju polnudki.
Alles hiljem hakkasin mõtlema, et miks just sõber reklaami sai ja mitte mina?
Variandid:
A: Sõber, erinevalt minust, nägi välja niisugune, et tal võib seda reklaamis olevat infot vaja minna.
B: Mina nägin välja niisugune, et mind ei aita isegi selles poes pakutav inventar.
C: Mõlemad olime luuserivälimusega või siis väga härjad aga vaid ühel meist on lootust. Kummal?
Meie vestluse sisust lehejagaja vaevalt aru sai sest tegu oli venelastega ja me rääkisime omavahel väga keerulisest tehnikast.
Vot niisugune dilemma...
* * *
Õhtul käisin poes ja ostsin endale kaks paari kingi. Mitte närvide rahustuseks või millegi kompenseerimiseks, vaid ikka selleks, et mul oli neid juba pikemat aega vaja. Ühed said igapäevaseks kandmiseks mustad ja teised vaba-ajaliselt kirjud. Sain mõlemad ühest ja samast poest. 46 jalanumbriga inimesed teavad, kui väike niisuguse asja juhtumise tõenäosus on. Päiksekild päeva.
Ise olen rahul aga hing ikka vaevab selle reklaami asja pärast.
Lisa kommentaar