Esmapilgul tundub, et juuksuri juurde minekuga peaks kõik selge olema: astud uksest sisse, ütled tere, istud tooli, juuksur töötab, maksad raha, astud uksest välja. Igaüks saaks sellega hakkama. Mis võiks lihtsam olla. Edasijõudnud juuksurikülastajad lepivad eelnevalt kaks nädalat varem juuksuriga soengutegemise aja kokku. Eesrindlik soengusõber käib aastate kaupa ühe ja sama juuksuri juures ning ütleb talle ka juhuslikult tänaval kohtudes tere.
Tegelikult ei ole see juukseasi nii lihtne midagi. Ettevaatamatuse korral võivad juuksuri juures käimisel olla vägagi tõsised ja ohtlikud tagajärjed.
Kui mul kaks ja pool nädalat tagasi puhkus algas, siis otsustasin ennast esimest korda elus kiilaks ajada. Arvasin, et kiilaspea on puhkuse ajal väga praktiline asi ning et kui ma kammi ja šampooni arvelt kokku hoian, siis jääb õlle jaoks rohkem raha. Kaval! Lisaks on mu eluviisid niisugused, et loomuliku kiilanemiseni ma ilmselt välja ei vea, aga huvi oli suur, et mis tunne on kiilakas olla.
Tegelikult seadsin ma oma tervises tõsisesse ohtu ja tekitasin endale raskeid kehavigastusi. Peale juustest vabanemist käisin ühe ilusa päikeselise päeva ilma juuste- ja mütsita ning selle tulemusel tuli terve peanahk maha. Mitte ühe laksuga aga nii nädala jooksul. Hoolimata kreemitamisest olid mu vasttärganud juuksed nädal aega nahatükikesi täis ja otsaesine laiguline. Eelmisel pühapäeval perega matkamas käies ma mütsi kaasa ei võtnud. Mõtlesin, et olen juba staažikas kiilaspea ja tegelikult on ju oma pool senti karvastiku kah kuplit kaitsmas. Nüüd on otsaesine jälle kärnas ja kipitab.
- Õpetus nr. 1: vali endale aastaajale vastav soeng.
- Õpetus nr. 2: kui eksisid esimese Õpetuse vastu, siis kasuta kaitsevahendeid (müts, kreem, jne).
- Õpetus nr. 3: kui kiilaks tahad ajada, siis tee seda varakevadel - päike veel kõvasti ei kõrveta ja väga külm enam ei ole. Või siis sügisel - päike enam ei kõrveta ja väga külm veel ei ole.
Ja see ei ole mingi nali siin vaid tõesti tõsine õpetus. Asi on tõsine.
Lisa kommentaar