Septembri lõpus kirjutasin ma postituse "Isikuandmete kaitsmine Eesti ajakirjanduse moodi" kus pahandasin selle üle, et telekas näidati Herman Simmi kodumaja ja öeldi ka täpne aadress. Saatsin Andmekaitse inspektsioonile järelepärismise ja siin on nüüd vastus:
Lugupeetav Aarne Toompark
Andmekaitse Inspektsioonile on laekunud Teie selgitustaotlus, milles palute selgitada kas 28.09.2008 ETV saates „Aeg luubis“ Herman Simm´i kodumaja näitamine ja aadressi avalikustamine on õiguspärane.
Isikuandmete avalikustamist meedias ilma andmesubjekti nõusolekuta reguleerib isikuandmete kaitse seaduse § 11 lõige 2, mille kohaselt võib isikuandmeid ilma andmesubjekti nõusolekuta ajakirjanduslikul eesmärgil töödelda ja avalikustada meedias, kui selleks on ülekaalukas avalik huvi ning see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega. Andmete avalikustamine ei tohi ülemääraselt kahjustada andmesubjekti õigusi.
Tulenevalt eelnevast on seadusandja jätnud meediale õiguse hinnata avaliku huvi olemasolu ning otsustada mida meedias avalikustatakse. Vaidluse korral on meedial kohustus tõendada avaliku huvi olemasolu. Samuti omab tähtsust millisest allikast avalikustatud andmed pärinevad.
Seega saab ainult andmesubjekt otsustada kas tema õigusi on rikutud. Juhul, kui andmesubjekt leiab, et tema õigusi on rikutud on tal õigus pöörduda kaebusega Andmekaitse Inspektsiooni või kohtu poole.
Kuna antud juhul on tegemist kõrge riigiametnikuga, kes peab arvestama sellega, et tema vastu on kõrgendatud avalik huvi ning ta ei ole pöördunud kaebusega Andmekaitse Inspektsiooni poole, siis puudub Andmekaitse Inspektsioonil alus menetluse algatamiseks. Ilma konkreetseid asjaolusid teadmata ei ole võimalik aga hinnangut anda.
Austusega
Viljar Peep
Andmekaitse Inspektsiooni
peadirektorElve Adamson
682 87 11
Kus see probleem siin on? :)
Mina näen siin samuti probleemi.
Kui ajakirjandus saab õiguse “võsapetslikult” käituda selleks eelnevalt luba mitte küsides, siis hiljem vabandamine ja näidatud materjali “oh, ma enam ei tee…” stiilis mittenäitamine ei ole kuigivõrd mõttekas.
Inspektsiooni põhjendus ei näi vettpidavana selles osas, et andmeid on avaldatud siiski andmesubjekti nõusolekuta. Kas tegemist on “avaliku elu tegeleasega”, ma ei tea, sest enne seda intsidenti ei olnud näiteks minul vähimatki aimu, kes võiks olla Herman Simm.
Selline “enne tulistame ja siis küsime” stiil ei meenuta küll kuidagi õigusriiki.
Probleem on selles, et mitte kellegi aadressi ei tohiks meedisa ilma tema loata avaldada. Ma arvan, et see kehtib isegi avaliku huvi korral.