Terve maailm on täis valesti ja koledalt kirjutatud telefoninumbreid. Mikskipärast arvavad paljud, et näiteks mobiili- või lauatelefoni number tuleks kirjutada kujul xx xx xxx. Veel on väga levinud (vale)variant xxxx xxx. Kaheksakohaliste numbrite puhul tuleb neid koledaid variante kohe hulganisti juurde.
Elion’i lehel on toodud ära soovitused telefoninumbrite kirjutamiseks, mis on vastavuses ITU (International Telecommunication Union) soovitustega. Sama asja soovitab ka Sideamet.
Korrektne on grupeerida numbrid tagantpoolt nelja kaupa. Siin mõned näited korrektselt grupeeritud telefoninumbritest:
5xx xxxx;
5xxx xxxx;
6xx xxxx;
+372 6xx xxxx;
+963 1 xxxx xxxx;
Viimane näide on muideks Süüria telefoninumbri baasil. :)
Telefoninumbri kirjutamisel EI KASUTATA sulgusid. Riigi kood (+372) eraldatakse numbrist kahe (2) tühikuga.
“… kahe (2) tühikuga”
Kas kaks tühikut ei ole mitte saatanast?
Kinnitust ammutan siit – kuidas-kirjutada-nagu-asjamees … “Tühikuid kasutatakse ainult ükshaaval”
See on ainuke koht, mida ma tean, kus kahte tühikut kasutada. Enne Elioni lehe lugemist oleksin ise ka seda halvaks kombeks pidanud.
xx xxxxxx kuju lähtub ideest [operaatorkood] [tühik] [number], mis on igal juhul arusaadavam kui miksida numbrid neljakaupa kokku, ükskõik, mida Elion soovitab.
See kahe tühiku lugu on siis tänahommikune linnuke huvitavate kogemuste riiulisse.
Telefoninumbrite õigekirja hea tava peaks olema standardite järgimine – samuti, kui hea tava igal teisel alal. Siinkohal võiks küsida, miks valesti kirjutatakse ja head tava rikutakse. Jättes kõrvale peamised põhjused – laiskuse ja teadmatuse – võib oletada, et üks põhjus on mugavus. See vist ongi laiskus. Miks ma pean nii kirjutama? Mugavam on kirjutada 5544 300, mugavam on hääldada “viiskendviis, nelikendneli, kolmsada”. Väljaütlemiseks tundub kaks kohta mugavam, kui sada (3 kohta) ja see omakorda palju mugavam, kui tuhat (4 kohta).
Vähemlevinud kole-vale-variant on xx-xx-xxx ja selle modifikatsioonid. Selline kirjaviis oli levinud vene ajal, siis xxx-xxx ja xx-xx-xx. Kasutatakse paraku ka tänapäeval.
Kurvem lugu on see, et siin viidadtud rahvusvaheliste standardite vastu eksimist võib väga sageli kohata ka riigiasutuste veebilehtedel.
Ja lõpuks kivi isklikule peenramaale. Minu lemmik-valevariant on xxxxxxx või xxxxxxxx, kasutan seda igapäevaselt ja olen selle endale sisse harjutanud teadlikult, valesti, tehnilistel põhjustel, reavahetuse vältimiseks.
Sain just Sideametist vastuse oma eile saadetud küsimusele telefoninumbrite kirjutamise kohta:
Sellelt lehelt saab vastava soovituse tõmmata PDF formaadis. Samal dokumendile toetub ka Elioni soovitus.
Loomulikult ei pea seda viisi järgima rääkides aga kirja panna võiks siiski ilusasti.