Iga inimese elus tekib vahel moment, kus on vaja kasutada kõvemaid sõnu. Kõvemate all ei mõtle ma siinkohal niisuguseid, nagu "kurat" ja "raisk". Tavaliselt saab iga inimene ropendamisega vabalt hakkama. Mõni vabamalt, mõni pingutades.
Probleem tekkib siis, kui ropendada on vaja võõrkeeles. Kas Eesti väljendit **** ***** **** tuleks Poola keelde tõlkida *** ***** **** või hoopis **** *** *****? Sellele küsimusele annab vastuse Swearsaurus (http://www.insultmonger.com/swearing/). Samal lehel leiab ka suure hulga solvangute generaatoreid selleks juhuks, kui endal oskustest puudu tuleb.
Vaatasin, et Eesti keele osa ei ole kõige paremini esindatud. Ma ei pea ennast mingiks super-ropendajaks-filoloogiks, aga üht-teist ma siiski oskan. Swearsaurusest leidsin palju niisuguseid väljendeid, mida ma pole kunagi kuulnud ja mida ma ka kunagi ei kasutaks.
Oma ebapiisavate oskuste tõttu ei hakka ma ka seda sõnaraamatut täiendama. Ropendan lihtsalt edasi nii, nagu ma seda senini olen teinud. Kui sina oskad täiendusi või parandusi lisada, siis anna minna.
Ropendamine on igati vajalik oskus, eriti reedeks. Reedeti ei tea ju kunagi ette, et mida elu tuua võib. Ropendamissituatsioonis mök-mök öelda on labane ja odav. Õige mees ja naine ropendab õigel hetkel nii, et kõigil voorimeestel ja madrustel jäävad suud kinni.
Ühe mõttetera lisaksin ma siia juurde veel: Õige mees ja naine tavalises situatsioonis ei ropenda. Kui iga teine sõna inimese jutus blogimusta* ei kannata, siis vajalikul hetkel öeldud kõval sõnal pole enam seda õiget jõudu. Väike vandumine adekvaatseks situatsioonis on andestatav nii dshentelmenile kui ka daamile.
* Minu blog on ühe testi järgi G-Rated ja ma püüan seda stiili järgida. Lugegu ka pere nooremad liikmed ja nautigu.
Vaatasin seda eestikeelset lehekülge. Jälle sama tõdemus, mis filmi “Tulnukas” inglisekeelses tõlkes. Jube valesti tõlgitud. Tundub, et eestlased tõesti ei oska inglise keeles ropendada.
Muideks, rääkides lastest, siis juba lasteaias alustasin lapsele kõikide roppuste täpse lahti seletamisega. Lastele ei piisa, kui neile öelda, et nii on ropp ja nii ei ole ilus. Põhjendust on vaja.
Mäletan oma kooliajast seda, et isegi keskkoolis oli klassivend, kes ei teadnud, mida ” pohhui” vene keeles tähendab. Mul eelmisel aastal 1 venelasest koolivend rääkis kuidas ta sattus eestikeelest televisioonist nägema koos oma väikese venekeelse sugulasega saate reklaami, kus 1 ilus noor tüdruk laulis korduvalt “aga mul on jumala p**”. Venelane ei saanud kuidagi aru, miks televisioonis tippajal nii jube õudsalt ropendatakse.
to: Sirje
aga järelikult siis pohhui pole eesti keeles ropp sõna :)
Sirjega nõus. Nadi lehekülg jah.
Pohhuiismi olen kuulnud raadiost ja lugenud ajalehest. Alati tekib tahtmine toru võtta ja helistada, et kas sa, kullake, ka tead, mida see otsetõlkes tähendab!
Aga see on mul ammu selge, et võõras keeles ropendada on tunduvalt kergem kui emakeeles. Minu lemmik – kui ikka süda täis, siis põrutan “perrrrrkelen poikien pillut”, hakkab kergem ja eriti ropp ei tundu ka.
Samas see soomlaste pidev vitutamine hakkab küll vastu, eriti, kui soliidses eas soliidselt riietatud soomlannad seda kasutavad. Ehkki sama ugri-mugri, aga ju on ikkagi igal rahval pro rahvusel omad vähem või rohkem aktsepteeritavad väljendid. Pole mina ei hukka- ega kohtumõistja.
PS! Sitt ja perse on kenad põlised eestikeelsed sõnad, aga omaaegsed puritaanid tegid neist “kaka-päh”.
Nt. k!ülalisele: Toeta perse maha!
Ms. millalgi möödunud sajandi seitsmekümnendate lõpupoole koostati “Loomingu Raamatukogu” poolt Eesti vanasõnade kogumik, aga kuna seal oli sitta ja perset liiga palju, siis GLAVLIT konfiskeeris kogu valmistrükitud tiraaži. Õnneks tänu trükitöölistele pääses midagi ka liikvele,olen isegi pool tundi saanud seda uunikumi käes hoida.
Minu lemmikvanasõna: Laena perse külasse, pärast situ läbi küljeluie!
Mõelge, kui sügav-tähenduslik see on!