Täna hommikul tööle minnes ei saanud nagu alguses arugi, et mingi torm kusagil oleks. Võrreldes eilse õhtuga polnud maja ümber üldse eriti rohkem lund ja hommikul raadiost kuuldud raadiokuulajate telefonikõned tekitasid väikest hämmastust.
See arusaamatus kestis küll ainult esimese tuuleiilini. Hea, et püsti jäin. Tundsin head meelt, et ma igaks juhuks kodust väljudes läki-läki pähe panin.
Edaspidi olin juba ettevaatlikum. Peale seda hakkasin ka muid märke tähele panema. Sõidutee oli lumisem, kui tavaliselt. Bussipeatus oli ebatavaliselt rahvarohke. Buss saabus küll täiesti õigeaegselt kuid oli harjumatult täis.
Kristiines bussist väljudes oli lugu juba hoopis hullem. Bussipeatusest kontorisse sumpasin pea põlvini lumes. Vähemalt kohtasin oma paarisajameetrisel teel kolme teed puhastavat traktorit ja varsti peaks asi korras olema.
Ei ole see Monika nii kuri midagi. Siiski, üks klient helistas mulle hommikul ja ütles üles tänaseks kokku lepitud seadmete rendi. Tema ei taha niisuguse ilmaga õues maad mõõta. Ma mõistan.
See ei tohiks ju kellelegi üllatus olla, et meil siin kandis talvel lund sajab ja külm on? Meil on ju kõigil inimestel soojad kindad / mütsid / sallid olemas. See, kellel siin maal sooja jopet pole, on ise süüdi, kui kõht külmetab. Minu meelest on väga imelik, et juba Detsembri alguses peab linn reservfondist 2 miljonit lume väljaveoks eraldama. Miks lumekoristuseelarve algselt nii puudulikult rahastatud oli? Või siis ikka kõik veel ei tea, et talvel lund sajab...?
Tsiteerides klassikuid: “kes kurat oskas arvata, et kaks aastat järjest talv tuleb” :)
Need eelarvete koostajad võiksid ju igaks juhuks mõne vanema ja targema käest nõu küsida enne, kui dokumendile templi alla löövad.
Kui ma väike olin, siis oligi nii, et jaanipäeval sadas lume asemel vihma aga kogu ülejäänud aja oli ainult lumi, lörts ja jää.
Lapsed said merre ainult juulis sest siis oli jää natuke õhem ja nad said ise jääaugu valmis raiuda.
Linna lumekoristus (minuteada) planeeritakse varakult ja lahendatakse riigihankega, tavalise vähempakkumisega. Firmad pakuvad ja saavad raha, kui tuleb lumevaene talv, siis on suur kasum, kui lumerikas siis kahjum. Samas lepitakse kokku ka mis siis töö hind, kui tuleb eriti palju lisatööd – ilmselt alates mingist “ebatavalisest” lumekogusest. Seda ei planeerita otseselt ja selle jaoks ongi reservfond olemas (mitte selleks, et enne valimisi linnaosavanemate välireklaami teha näiteks).
Linna hädast saan ma aru küll. Linnaeelarve koostatakse kalendriaastate kaupa ja tänavuse kalendriaasta sisse jääb nii erakorraliselt lumerikas kevad kui praegune jama. Ei saa seda isegi Edgarile ette heita, et ta 2009 sügisel sellist statistiliselt üsna ebatõenäolist vajadust eelarve sisse ei kirjutanud.
Ma usun Henriku juttu sest ma tean, et ta teab, millest ta räägib. Siiski on see, et juba Detsembri alguses tuleb lumekoristuseks lisaeelarvet kasutada, natuke imelik mu jaoks.
Aga ma tean, et ma ei tea, kuidas asjad käivad.
Henrik räägib õiget juttu, aga see polegi minu omaga vastuolus. Faktiks jääb, et aasta 2010 linnaeelarve võeti vastu sügisel 2009. Hullud talveilmad ilmusid nii umbes jõulu paiku ehk eelarve menetlemise aegu ei saanud teada, et tänavune kevad ja lisaks veel detsember nii karmid saavad nagu nad olid. Need mõlemad ju rahastatakse ühest ja samast 2010 eelarvest ehk mitte ei saanud raha juba detsembris vaid alles detsembris otsa. See absoluutselt ei loe, kes parasjagu Tallinnas võimul on, ilma vastu ta ei saa.