Aasta läbi, uus ees. Sobilik aeg uuendusteks.
Alates uuest aastast kavatsen ma oma blogile oluliselt vähem aega kulutada, kui seni. Kui vahepeal ilmus siin igal tööpäeval uus postitus, siis nüüd enam mitte.
Esmaspäeviti ma enam teste ei avalda. Kellel tõsine himu on enda kohta midagi teada saada, see tehku enne kõik vanad testid ära. Kui ikka veel endast aru ei saanud, siis võib küsida.
Maailma kõige parem uusaastalubadus on kirja pandud siin: Urbaanika: Minu lubadus uueks aastaks: "Teen, mis tahan".
Ühinen 100%.
Omalt poolt lisan juurde, et kui juhtub niisugune lugu, et seda, mida ma teha tahan, olen ma juba varem teinud, siis püüan uuel aastal paremini teha. Uusi asju püüan teha nii, et pärast kahju ja häbi poleks. Mõned asjad, mida ma varem teinud pole, proovin ära. Mõningad asjad, mida ma varem tegin, püüan ära jätta. Teen, mis tahan.
Eile tuli välja WordPress'i uus versioon 2.3.2. Uuenduses on parandatud üks oluline turvaauk, mille kaudu kõrvalised isikud võisid näha su mustandeid. Lisaks on peidetud mõned veateated mis võisid kasutajale su installatsiooni kohta liialt infot anda. Täpsemalt saab uuendustest lugeda siit: WordPress 2.3.2 in detail.
Nagu ikka, uuenda kindlasti! Uue versiooni saad siit: WordPress download.
Kõigile oma lugejatele soovin pühadeks seda, mida nad endale isegi soovivad. Kes endale halba soovib, nende soovidega ma ei ühine. Uus aasta tulgu parem, kui möödunud.
Kruuda peab tegema 100 tundi üldkasulikku tööd? Mõni teine pandaks analoogse teo eest metsavarguse paragrahvi järgi vangi.
Savisaar teeks kõigi telekanalitega koostööd. Aga ta valib ilma avaliku hanketa Kalev Sport'i.
Jällegi saab öelda laulusõneadega ja on ju tore elada siin ime-imelises ilmas kus lihtsalt ei saa teisiti kui rõõmustama peab. Tallinnas on asjad korras, Tallinn hoolib. Nagu ka juuresolevalt pildilt näha, on asi korras.
Mõned head aastad tagasi rääkis keegi mu vanemale lapsele koolis juttu, et kui hammas ööseks Coca-Colasse panna, siis on see hommikuks läinud. Mina niisugust jura ei uskunud aga laps jäi endale kindlaks. Tõestuseks näitasin talle lihtsa katse varal, et ega selle hambaga seal Coca sees midagi väga hullu ei juhtu.
Kuna kodus juhtus just Coca-Cola’ga seotud intsident, siis tuli vana lugu jälle meelde. Otsustasin katsetada ja seekord juba korralikult.
Kuna iga õige Coca-Cola katse käib ikka hambaga, siis alustuseks vajasin hammast. Õnneks oli lapsel üks niisugune äratulnud piimahammas täitsa varudest võtta.
Olen Coca-Cola kohta kuulnud legende, et vanasti hoidsid remondimehed seda garaažis roostes juppide puhastamiseks. Teiseks katsekehaks võtsin roostes seibi. Ühe samasuguse sibi jätsin targu varuks, et pärast millegagi nühkides puhastamise lihtsust võrrelda.
Kuna kahe objekti peal katset teha tundus igavana, siis vajasin veel ühte testkeha. Viimaseks katsealuseks võtsin hõbedast peaga puuviljanoa lootuses, et kange vedelik seda oksiidist puhastab.
Oma kodumajapidamisest ei leidnud ma ühtegi keemiatarvikut ja seega kasutasin katse tegemiseks neid klaasanumaid, mida kodus leida on. Kindlasti ei olnud need anumad steriilsed ja sisaldasid keskmises kodus kapis seisvasse keskmisesse klaasi keskmise aja jooksul koguneva keskmise tolmuhulga. Visuaalsel vaatlusel leidsin, et võõrkehade arv on piisavalt väike ja minu katset mittesegav.
Panin kõik katsekehad testanumatesse ja valasin peale 0.5l valge korgiga plastpudelist Coca-Cola, mis oli umbes nädala toas seisnud (s.t. toatemperatuuril). Ülejäänud katsevedeliku jõin peale tunnist sügavkülmas hoidmist ära. Olen elu ja tervise juures.
Nüüd jätsin objektid ööpäevaks seisma. Kuna ma kartsin, et lähedalt pildistades teeb välk pildid koledaks, siis lülitasin ma selle lihtsalt välja. See oli viga.
* * *
Kui vidinad olid anumates ~24 tundi ligunenud, asusin asja uurima. Esmasel vaatlusel suuremaid muudatusi ei täheldanud. Viskasin kasutatud katsevedeliku minema ja kuivatasin katseobjektid ettevaatlikult majapidamispaberiga.
Hammas: Hammas oli kindlasti pruunim, kui enne Cocasse panemist. Samas oli see täiesti tahkes olekus. Seega, esimene müüt purustatud!
Kuna normaaltingimustes Coca-Colat juues ei hoia me seda suus 24 tundi, siis olulist ohtu ma hammastele ei usu. Need inimesed, kes hambaid ka pesevad, need ei peaks minu meelest eriti kartma. Niisugust juttu kuulsin ma kunagi meedia vahendusel ka ühe Coca-Cola töötaja suust. Pean temaga nõustuma.
Seib: Ei paista küll, et Coca-Cola roostele mingit mõju avaldas. Proovisin katseseibi natuke nõudepesunuustikuga nühkida. Ei läinud kergemini puhtamaks, kui teine samasugune kontrollseib, mis pole kunagi Coca-Colat näinud. Niisiis, linnalegend purustatud!
Mõni vanem inimene vast veel mäletab, et vanal ajal meil ju Coca-Colat ei müüdudki. Müüdi ainult Pepsit, 45 kopikat pudel. Ei usu, et Pepsigi mingi eriline mürk oleks olnud.
Puuviljanuga: Ei muutnud samuti eriti värvi, kui, siis väga vähe. Enne katse tegemist lootsin salamisi, et äkki ikka võtab leotamine oksiidikihi ikka maha ja ma saan ilusa läikiva noa. Ei miskit, kui vaja kunagi tulevikus hõbedat puhastada, siis jään vanade meetodite juurde.
* * *
Kokkuvõtteks võib öelda, et katse näitas, et asjaga, mis on pandud Coca-Colasse, ei juhtu midagi erilist. Testimise meetodid ei pruugi olla kõige teaduslikumad ja kehvakvaliteedilised fotod ei pruugi samuti igaüht veenda. Siiski vähemalt minu ja loodetavasti ka pereliikmete jaoks on mõned asjad selgemad ja igat linnalegendi pimesi ei usuta.
Katse viisin läbi parimaid mulle teadaolevaid meetodeid ja tavasid järgides. Eelpool nimetatud kaubamärkide tootjate ja turustajatega sidemeid ei oma.
Ajakohane pakkumine:
E-kaart on üks hea viis pidada meeles kallist inimest. Loomulikult saab seda teha ka mitmel teisel moel: saata lilli, kutsuda külla kohvile või helistada ja küsida "Kuidas Sul läheb?". Pole oluline kuidas, peaasi, et meeles oleks.
Aga Biibaa lilli ja kohvi ei müü, meie pakume hoopis e-kaarte. E-kaart on lõbus, kättesaadav ja kiire viis kellegi tervitamiseks või õnnitlemiseks.
50 kiiremat veebipäeviku pidajat, kes kordavad seda postitust täies mahus enda blogis (pealkiri + selle postituse sisu), saavad saata Biibaa e-kaarte järgmised kuus kuud täiesti tasuta ja piiramatus koguses. Usume, et meil on Eesti lahedaimad e-kaardid ja need tekitavad palju häid emotsioone.
Tasuta premium-konto omanikuks saab kui toimid nii:
1. registreerid ennast biibaa.ee kasutajaks
2. saadad info@biibaa.ee aadressile oma blogis avaldatud postituse lingi ning registreerimisel kasutatud e-maili
Ise saatsin e-kaarti viimati pea 10 aastat tagasi aga äkki leiab keegi teine siit endale midagi huvitavat.
Kui ma endale tasuta kaardisaatmise õiguse saan, siis teen sellel aastal mõne erandi. :)
Tegemist on postitusega, mille eest ma olen saanud või saan mingisuguseid hüvesid.
... siis on jama. Mõned klahvid ei liigu üldse, mõned liiguvad ainult alla ja üles tagasi enam ei tule. Rallit sõita niimoodi ei saa.
Laupäeval juhtus meil kodus niisugune lugu, et laps valas mu arvuti klaviatuuri klaasitäie Coca-Colat. Peale seda töötas alguses kõik hästi. Natukese aja pärast kleepusid osad klahvid kinni. Minu jaoks mõned tähtsamad neist olid tühik ja parempoole shift (olen kuulnud, et ma pole mitte ainus, kes klaviatuuril vasakpoolset shifti kasutada ei oska).
Kuna esialgne paari klahvi lahtikiskumine ja pesemine eriti tulemust ei andnud, siis kiskusin terve klaviatuuri lahti. Logitechi insenerid olid kõvasti vaeva näinud, et see võimalikult keeruline oleks. Kaks kinnituskruvi oli peidetud kummist jalgade alla. Samuti oli kinnituses hulgaliselt peidetud nagasid, mis klaviatuuri eri osi koos hoidsid. Õnneks on mu klaviatuur mitmekihiline ja trükiradadeni jook ei jõudnud. Ilma selleta oleks mu puhastamine vist lootusetult hiljaks jäänud.
Kuna mul on klaviatuur ja hiir ühe komplektina juhtmevabad ja ei olnud maailma kõige odavamate killast, siis oli mul tõsine motivatsioon asi korda saada. Karm mees, nagu ma olen, sain peale pusimist klaviatuuri siiski lahti.
Klahvid panin köögist leitud nõudepesuvahendiga kausikesse likku. Ülejäänud korpuse panin vanni, kallasin pesuvahendiga üle ja jätsin ligunema.
Mõne aja pärast loputasin kõik osad dušiga ära ja panin radiaatori peale kuivama.
Kuivanud klaviatuuri kokku kruvimine läks lihtsalt. Kasutatud oli ju ainult kolme eri sorti kruvisid ja mul oli iga sordi õige koht täpselt meeles. Ja siis algas veel huvitavam osa. Klahvide tagasi panemine. Õnneks mul kodus mõni klaviatuur ikka on ja nii sain ühe spikriks ette võtta.
Pildil olev klaas oli kasutusel kruvide hoidmiseks, mitte sihtotstarbeliselt. Liimiga panin kummipadjad põhja alla tagasi.
Üldiselt on siiski kaval klaviatuuri valatud vedelikuga kohe tegeleda, mitte kaks päeva oodata.
Homme kirjutan sellest, kuidas Coca-Cola kohtub rooste, hõbeda ja hammastega. Katse on käimas...
Kuidas Wordis osavalt lehekülgi nummerdada
Eile küsiti minult, et kuidas Wordis lehekülgi niimoodi nummerdada, et esimesed 4 lehekülge oleks ilma numbriteta. Võibolla mingi tõsise kirjamehe jaoks on see elementaarne asi, aga mina ei osanud esimese hooga midagi öelda. Mingisugused käsitsi tehtud nummerdamised ei tulnud kõne...
