Ekspress on kirjutanud huvitava loo selles, milline Riigikogu liige saab Google otsingus kõige rohkem tulemusi. Mina ise olen tegelikult juba mõnda aega meie ministrite kohta samasugust statistikat teinud. Kahju, et Ekspress must avaldamisega ette jõudis. :)
Alljärgnev graafik näitab keskmist Google otsingutulemuste arvu ministrite kohta ajavahemikul 24.10.2007 kuni 02.07.2008.
Kuna ma ei leidnud ühtegi mõnusat moodust, kuidas nii suurt hulka numbrilisi andmeid blogis ilusasti näidata, siis tegin lihtsalt Exceli aknast ekraanipaugu.
Ühe minu varasema postituse, Suured muutused netimaastikul, kommentaaridest võib lugeda, et ka samal ajal erinevatest arvutitest tehtud otsingule võivat tulla täiesti erinevad vastused. Võib-olla annab minu tabel valitsusest parema info kui Ekspressi andmed Riigikogujate kohta.
Kui kedagi väga huvitab, siis on mul niisugused andmed olemas ka linnaosavanemate, Riigikogus esindatud erakondade ja nende fraktsioonide juhtide kohta. Otsingu metoodika on sama, mis minu eelpool viidatud postituses.
Boonusena veel graafik Google otsingu "Mart Laar" kohta:
Lisatud:
Larko kommentaari tõttu lisan siia ka graafiku otsingu Jüri Pihl kohta.
Silmapaistav on Jüri Pihli kõrge “reiting”.
No igatahes on ta viimasel ajal oma populaarsust järsult parandanud. Üks poliitik, kes teeb midagi niisugust, kes paneb inimesed temast kirjutama. Palju igavamatel meestel ja naistel on graafik väga tasane.
See ei tähenda, et ma Jüri Pihli tegemistega üht meelt oleks. Samuti ei tähenda see seda, et tema tegemised mulle vastumeelt oleksid. Statistikaga on tegu.
Teeme nii, et esimene, kes räägib seda nalja, et “suured valed – väiksed valed – statistika” läheb kraabib endale ise mulla peale.
See “valede” jutt käib selle kohta, et milliseid järeldusi saab numbritest teha. Mina oma blogis pole veel järeldusi välja käinud, ainult puhtad numbrid.