Delfis kirjutas Kerttu Pass artikli Telejuhid, halastage ometi vaatajale!.
Ma ei kujuta ettegi, mis hakkab saama järgmistel pühapäevadel, mil peaaegu ühel ja samal kellaajal stardivad konkureerivate telekanalite aasta lõpuks kindlalt menukamad saated "Laulud tähtedega" ja "Tantsud tähtedega".
...
Mõelge, kui kurb oleks näiteks, kui kevadel "satuks" ühele ajale "Laululahing" ja "Eesti otsib superstaari".
...
Halastage ometi! Tean inimesi, kes jooksid läinud aastal nagu vurrid mööda korterit mitme teleri vahet, et vaadata korraga "Tantsusid tähtedega" ja krimisarja "Ohtlik lend".
Ma võin kinnitada, et asi pole sugugi nii halb, kui ta oma artiklis kujutada püüab. Nagu öeldakse, on kõik geniaalne ülimalt lihtne:
ÄRA VAATA NEID SAATEID!
Ongi suur mure lahendatud, säilib perekonnaõnn ja terve mõistus. Kaotused amatööride tantsust või laulmisest ilmajäämisest ei ole kuigi suured. Kokkuhoitud telekavaatamisajaga, millest suurema osa moodustab nagunii reklaam, saab midagi kasuliku ette võtta.
Ma ei ole ise neid saateid vaadanud ja ei kavatse ka sellel telehooajal vaadata. Kinnitan, et ma olen endiselt mõistuse juures ja mu öine uni on rahulik ka ilma eelpool nimetatud saateid jälgimata. Telekaorjadest on mul lausa hale.
Pagan! Mul pole telekat… Mis nüüd küll saab… appi, appi :)
üldiselt jah, ega siin ei ole midagi valida. nimetatutest olen vaadanud vaid Ohtlikku lendu. aga naisteseltskonnas imestatakse küll selle üle, et ma neid teisi asju ei vaata ning nii mõnigi on arvanud, et küllap ma vaatan, aga tahan nö friik olla ja seepärast väidan, et ei vaata :P
Mina vaatan näiteks Tõehetke Delfist. Kogu saade koos reklaamidega on seal reeglina üheks uudiseks kokku võetud. Kõik küsimused ja vastused on olemas, samuti võidusumma ära toodud ja kui Võrno on kuskil mõne nalja teinud, siis seegi on küssade vahel näha. Uudise lugemisele kulub alla minuti – ikka räme kokkuhoid nende kõrval, kes teekast vaatavad.
Sellest listist ma ei vaata midagi.
Üldiselt üritan mitte vaadata kodumaiseid “reality show”-sid.
Küll aga vaatan USA seriaale.
kui ma noor ja ilus olin, siis mul oli selline demagoogiline vabandus, et “ma ei saa seda-ja-teist teha, ma pean arvutiga mängima”. no selle telekavaatamisega on umbes sama asi. praegu pole mul muidugi üldse telekat.
aga tegelikult on see tõsine probleem, sest kui neid laule-tantse ei vaata, siis pole enam mõtet kroonikat ka lugeda, sest kõik näod-nimed on võõrad…
Televiisorivaatamine on vabatahtlik hullumeelsus.
Televiisorit vaatavaid inimesi tuleks kohelda nagu narkomaane ja teletöötajaid nagu narkodiilereid.
Kellel telekat pole, see on sotsiopaat.
Tõehetk ilmub esmaspäevase Postimehe paberlehe viimasel leheküljel kah.
Ma ise ei vaata praktiliselt üldse telekat. See eest vaatan igasuguseid rämpsfilme üsna valimatult. Vähemalt pole reklaamipause sees.
Kas ma olen väga nõme, kui püüan igal võimalusel vaadata “Ohtlikku lendu” ja “Kelgukoeri”?
Kuna olen krimkade sõber, leian, et need Eesti omad annavad Hollywoodi masstoodangule silmad ette.Süžeedel pole vigagi (+ – oleneb seeriast) ja omad Eesti näitlejad!
Need tantsud ja laulud jäägu vaba aega ootama.