Miks ma ei käinud Madonna kontserdil

Paistab, et iga viimanegi blogija peab nüüd kirjutama, et miks ta käis/ei käinud Madonna kontserdil ja mida ta sellest arvab. Siinkohal järgneb minu panus sellesse meemi.

Mina ei käinud Madonna kontserdil.

Ei käinud selle pärast, et eelpool nimetatud artist pole mulle kunagi mingit erilist muljet jätnud ja ma ei leidnud mingit põhjust minemiseks. Selle pärast ei käinud samuti, et tonnine pilet on minu jaoks liiga kallis. Pole vist ühtki artisti, kelle nägemise eest nii palju nõus oleksin maksma. Kui tasuta oleks saanud, siis oleks vast läinud. Lihtsalt selle pärast, et maailmakuulsat artisti ja tema esitlust oma silmaga näha. Lasershow olla kah viimasepeal vinge olnud.

Siiski pole ma nukker, et asi nägemata jäi. Asi polnud seda väärt, et 1000 krooni välja käia. 1K krooni eest saab julgelt üle 3 kasti õlut. Kui seda heas seltskonnas tarbida, siis leidub seal alati keegi, kes laulab paremini ja ilusamaid laule, kui Madonna.

* * *

Raha on muidugi suhteline.

Kunagi noorena olen ma ühele kontserdile 2 piletit ostnud, makstes nende eest pool kuupalka, ja ei kahetse. Aastad oli kusagil 90'ndate alguse poole ja bändiks oli Manowar. See oli esimene välisma bändi kontsert, kus ma käisin (va. festivalid, nagu Rock Summer, jms). Elasin veel vanemate juures ja sain seda teha. Noorikule oli kah vaja muljet jätta. :)

Need 2 korda, kui ma Tallinnas Rammstaini kontserdil olen käinud, on pilet vist mõlemal korral ~500 maksnud. Esimesel korral, ma mäletan, oli kodus ikka juurdlemist, et kas maksab minna. Teisel korral oli ainult see küsimus, et kes maksab. Käisime kaasaga mõlemal korral koos ja kumbki ei kahetse. Mõlemal korral oleme endid pea lava ette välja murdnud ja elamust ikka kogu raha eest saanud kui mitte rohkem. Pisikeses ja hubases Saku Suurhallis olid nii tümakas kui ka laval loitvad leegid sõna otseses mõttes iga keharakuga tunda.

1. a. Metallica kontserdil käisin samuti kohal. Jällegi õnnestus pea lava ette välja jõuda. Tervislikel põhjustel ei saanud ma seal siiski liiga kaua moššida ja pidin suurema osa kontserdist kaugemal toe najale toetuvana vaatama. Enne kontserti oli kodus arutlus lühike: kust see raha tuleb, mille eest piletid ostetakse. Mitteostmise varianti justkui polnudki, sest tegemist on ju Metallicaga. Esimene kontsert elus, kust ma ka bändisärgi ostsin.

MJ kontserdil ei käinud. Ei kahetse kah. Nendest, kes jalgpalli pileti eest 1 500.- maksavad, ma samuti aru ei saa.