Juulikuus millagi, täpset kuupäeva ei mäleta ja taastada pole ka enam millegi järgi, saab 25 aastat sellest, kui ma oma kaasat esimest korda elus kohtasin. Me ei suhelnud sellel päeval omavahel kuidagi aga vanu mälestusi meenutades on selgunud, et meil mõlemal on see päev meeles. Meil on selle kohta natuke erinevad versioonid aga üldjoontes langevad need kokku. EÕM 1989 oli see koht, kus kohtusime.

Eile sai ka umbkaudu 7 850 päeva  sellest ajast, kui me kaasaga "käima hakkasime".  08.01.1993 (reede) võis see täpne päev olla aga äkki oli nädal hiljem, äkki oli hoopis laupäev. Igatahes, me loeme "käimisaastaid" just sellest päevast ja/või päev hilisemast. Kohtusime ühise sõbra sünnipäeval ja me pole kindlad, kas ta pidas oma sünnipäeva reedel või laupäeval. Aitäh, kallis sõber, et sa meid mõlemaid pittu kutsusid ja et see pidu just nii läks. Kes oleks võinud arvata, et sellest elumuutus saab.

Vanem tütar oli eile 6 662 päeva vana. Piisavalt suur number, et ise oma asjade üle otsustada, piisav, et isa saaks poodi õlle järele saata, piisav valimaskäimiseks. Pisimuredest hoolimatta tunnen vaid uhkust ta üle. Põhjusega tunnen, sest aukirju pole talle väljastanud mitte ainult Eesti väejuhatus vaid ka välismaised. Autoparandus ja koolilehe tegemine pole talle probleemiks. Kooli isetegevuskavad oleks ilma tema sekkumiseta igavad. Kui ma teaks, millega ta hakkama ei saa, siis ma paneks seda tegema aga praegu pole ühtki niisugust mittehakkamasaamist silmapiiril.

Eilse seisuga olin ma 4 500 päeva seaduslikus abielus olnud. Päevi hakkasin lugema siis, kui üsna vastabiellununa äia-ämma üht ümaramat pulmaaastapäeva aitasin tähistada ja selgus, et enda kaasaga koosveedetud aastanumbrid on alles väikesed. Siis kirjutasingi ühte Exceli tabelisse, mida ma igapäevaselt avan, vabasse lahtrisse ühe valemi, mis neid päevi loeb. Sellest lahtrinäidu ümmargusest numbrist ka see postitus.

Noorem tütar oli meil eile 4 397 päeva noor. Hea õppeedukuse eest võib nii mõnigi koolikiituse saada aga temal on lisaks loogiline mõtlemine ja paganama hea käeline tegevus. Tunnen tunnet, et mu pliks lööb ämma kunagi püstitatud tulemused ja rekordid üle (ämm sai noorestpeast "NSVL parim noor kondiiter" tiitli). Mu tütar teeb seda lihtsalt siuh-viuh.

Päevad muudkui mööduvad.