Praegu on meil niisugune olukord, kus vähemalt osa nendest kandidaatidest, kes osalevad 7. Juunil Euroopa Parlamendi valimistel ja seal valituks saavad, osalevad ka kohalike omavalitsuste valimistel 18. Oktoobril. Kindlasti kandideerib suur osa nendest, kes sügisel kohalikesse omavalitsustesse valituks saavad, ka järgmistel Riigikogu valimistel 2011 märtsis.
Ma leian, et see on täiesti vale ja niisugune asi peaks olema seadusega välistatud.
Kaadrikaitseväelased, teovõimetud ja vanglakaristust kandvad isikud ei tohi ühtedelgi valimistel kandideerida. Seda piirangut tuleks laiendada ka isikutele, kelle eelmine kohustus oma valijate ees pole veel lõppenud.
Valimisvõit ehk valituks saamine ei koosne mitte ainult sellest “võitmise” osast. Kõik valijad, kes eduka kandidaadi poolt oma hääle andsid, valisid ta ju ennast esindama. Teisest küljest võib öelda, et valitud kandidaat on oma valijate poolt tööle määratud (palgatud) tegema seda, mida ta enne valimisi oma valijatele lubas. Valituks saanu peaks tegelema sellega ja ainult sellega, et temale pandud kohustusi täita.
Kui nüüd ühte ametisse valitud kandidaat kandideerib enne oma ametiaja lõppu mõnedel teistel valimistel ja oma määratud töölt lahkub, siis petab ta sellega kõiki, kes tema poolt eelmistel valimistel hääle andsid.
Seda, kes võivad erinevatel valimistel kandideerida ja osaleda reguleerivad meil vähemalt 3 erinevat seadust: Euroopa Parlamendi valimise seadus (§4), Riigikogu valimise seadus (§4) ja Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus (§5). Kõiki neid seaduseid tuleks täiendada niisuguse punktiga:
Kandideerida ei või isik, kes on osutunud valituks eelmistel riigikogu / KOV / europarlamendi valimistel ning kelle tööaeg ei ole uue koosseisu tööleasumise ajaks lõppenud.
Muidugi on üsna sinisilmne oodata, et mõni poliitik tahaks niisuguse enda võimalusi kitsendava seadusemuudatuse läbi viia aga ma lihtsalt pidin selle pikalt mõeldud mõtte siia kirja panema.
<
p style="text-align: right;">Ma kavatsen seda postitust nüüd igale poole erinevatesse portaalidesse (in.ee, osale.ee, minueesti.ee, jne) lisada.
Äkki jääb kusagil silma kellelegi, kes saaks midagi ette võtta.
Miks küll arvatakse, et valija on täielik idioot ja idioodiks jääbki elu lõpuni??? See, et isik kandideerib mitmetel valimistel, on ju selle isiku poliitilise vastutustunde küsimus. Kui valija näeb, et isik kandideerib mitmetel valimistel ja talle see ei meeldi, siis saab ju valija otsustada selle kandidaadi poolt mitte hääletada!!! Seda, kas ja kes valijat petab, on valija enda otsustada.
Täitsa nõus, Aarne.
Kommentaariks eelmisele kommenteerijale – kahjuks on neid idioote liiga palju meie hulgas.
OK, aga, kui valijad ongi idioodid, siis võib ju juhtuda see, et ka esinduskogudesse valitakse mingeid idioote ja populiste??? Mu jutu mõte on selles, et valijat tuleb informeerida!!! Valija peab suutma teha valimistel igakülgselt kaalutletud otsuse ja valida seda, keda ta tahab valida. Selleks peavad nii valimiskomisjonid kui ka ajakirjandus erinevatest ohtudest valijaid teavitama.
Teovõimetud ei tohi ju niigi ei kandideerida ega valida.
Ma räägin idioodist selles tähenduses, mida peab ilmselt silmas selle kirjutise autor ehk ma pean silmas inimest, kes autori arvates ei ole võimeline iseseisvalt otsustama valimistega seotud asju. Autori arvates on selliseid inimesi ilmselt valdav enamus.
Valimisõiguse osas teovõimetuks tunnistatud isikud aga tõepoolest ei ole hääleõiguslikud.
Kui peetakse vajalikuks reguleerid seda, et valimiste päeval ei tohi reklaami teha ja muud säärast, siis selles valguses on minu idee täitsa valijasõbralik.
Igatahes nüüdseks olen ma selle minueesti.ee, in.ee ja osale.ee (seal läheb avaldamisega aega) saitidele üles pannud.
Ma nüüd pean oponeerima ilmselt aga sedasi on mul kombeks. Puhtteoreetiliselt.
Kujutad sa nüüd ette ühte karjääripoliitikut (jah, selliseid on päris palju). Karjääripoliitiku eesmärgiks saab olla esindada enda valijaid võimalikult kõrgel tasandil ning vastavalt enda võimetele.
Kui poliitik X leiab, et tema võimed on kõige paremini rakendatavad Euroopa Parlamendis kuid EP valimiseni on aega ning vahepeal kodus sokke kududa ei tahaks kuna valijate toetus ja anded lähevad raisku. Seega langetab poliitik X otsuse kandideerida 2007 aasta Riigikogu valimisel ning osutub valituks. Poliitik X on edukas välispoliitika nendes valdkondades mida saaks paremini edendada Euroopa Parlamendis. Poliitik X ei saa aga suunduda oma valijate huve esindama sinna kuhu ta paremini sobiks kuna EP valimine on 2009 aastal ning RK mandaat ei ole veel lõppenud. Juhul kui poliitik X ei taha vahepeal mõne aasta vältel kodus sokke kududa jääbki ta sedasi Riigikokku lõksu kuna mandaatide tsüklid kattuvad ka edaspidi. Kas poliitik X peaks tõepoolest loobuma valijate esindamisest Riigikogus kuna tahab tegelikult paari aasta pärast pääseda EP liikmeks mis aga on oluliselt raskem kui poliitik X kodus sokke koob mitte RKs tööd ei tee?
Poliitik Y on aga edukas omavalitsuspoliitik kelle valijad koos temaga leiavad, et temast oleks rohkem kasu hoopis RKs. Y osutus KOVi valituks 2005 aasta valimistel, tõestas ennast pooleteise aastaga aga 2007 aasta RK valimisel kandideerida ei saa kuna mandaadid jälle kattuvad ajaliselt. Poliitik Y on samamoodi lõksus ja peab mingil hetkel vahele jätma pikema pausi jne.
Sarnaseid stsenaariumeid annaks kokku kirjutada palju ja erinevat pidi ja moodi. Seepärast tundubki Aarne mõte heatahtlik aga ebamõistlik. Loomulikult on alati mingi seltskond kes kandideerib niisama häälte kogumiseks mitte edasi liikumiseks aga see on juba poliitilise kultuuri küsimus. Hiljuti pakuti ühes vestlusringis, et kandideerides peaks hoopis mandaadi vastu võtmine kohustuslik olema. Hetkel seda viimast ideed ei lahka.
Tänud põhjaliku kommentaari eest.
Nagu ma arvasin, ega niisugune ettepanek ühelegi poliitikule ei meeldi. :)
Kusjuures. Mina ei loe ennast ammu enam sinna seltskonda kuuluvaks. Sa oleks parem võinud öelda, et ma eksin sisuliselt või loogiliselt vmt:P
Ma arvan, et kui poliitik osutub valituks, siis peaks tal olema vastutus ning kohustus oma töö lõpule viia. Niisiis, peaksid poliitikud X ja Y kas vahepeal kodus sokke kuduma või siis mitte kandideerima.
Niisugune seadusemuudatus parandaks poliitilist kultuuri, kui see häältekogujaid ohjeldaks.
Mandaadi vastuvõtmise kohustus on samuti hea idee mu meelest.