Vabalog blogis on täpselt nagu minu arvamus kirja pandud.
Põhjendused stiilis "Ma käisin seal kunagi kinofilmi vaatamas" ei ole ju tõsised argumendid.Ma ei ole veel ühtegi tõsiselt mõistlikku põhjendust kuulnud, miks see maja peaks seal seisma.
Sakala keskus valmis 1985 aastal. 21 aastat eluiga on ühe ehitise kohta muidugi vähevõitu ning nii lühikese ajaga mingit ajaloolist väärtust talle küll ei tekki. ETV24 kirjutas juba jaanuaris, et ehitis on amortiseerunud ning inimeste vastuvõtuks enam ei kõlba.
Muidugi on jabur vana kolossi poolt võidelda, aga paljudele tundub see ilmselt ainus võimalus uue kolossi vastu võidelda. Linnavalitsus on heaks kiitnud tutika pedede palee, mille kõrval Viru Keskuse väline koledus kahvatab kui kaunis neiu. Ainus mis võib päästa on takistada vana maha lõhkumast. Jabur meetod, aga mis sa teed, kui selline linnavõim?
Veidike seostuvalt: just sellist Eestit me tahtsimegi – http://www.bloglines.com/blog/jaanomartin?id=103 :)
Amortiseerumise juttu ei tahaks uskuda, sest arvesta, mis otstarbeks ja millise nime all maja ehitati. Seal kasutati parimaid materjale ja parimaid töömehi. Arhitektuuriliselt pole tal häda midagi, sisekujundus on lausa soliidne ja pidulik, eriti meeldivad mulle Rait Präätsa vitraa?id. Pole aru saanud, miks räägitakse, et maja ei leia kasutamist (kultuurikeskus!), samas kui teatritrupid, kultuuriseltsid ja klubid (ma ei mõtle ollivuude ja angeleid) otsivad meeleheitlikult pinda. Kas ei ole mitte teadliku väljasuretamise nimel hinnad üles kruvitud? Seda me muidugi teada ei saa. Edasi. Linnaplaneerimise rusikareegel on, et linn vajab õhku, st. väljakuid ja haljasalasid. Kui praegune “koloss” lammutatakse, tuleb asemele tüki maad suurema pindalaga ja tunduvalt ilmetum koloss. Hoiatavalt peaks mõjuma Viru Keskus, mis ei ole lihtsalt kole, vaid lausa õudusunenägu – sunnib möödumisel alati pead õlgade vahele tõmbama. Veel ei saa ma aru sellest, kas tõesti rahavoogude liikumine suunati nii kavalalt ümber praeguste aktiivsete Sakala kaitsjate, et nood alles viimasel minutil asjale pihta said? Kogu jutust võib järeldada, et kuulun Sakala säilitamise pooldajate hulka. MS. Nimetus “Karla katedraal” – väga andekas mu meelest – oli ju sihitud ikkagi ametliku nimetuse “poliitharidusmaja” ja Karl Vaino, mitte hoone enda vastu. Juba paarkümmend aastat tagasi rääkisid teadjad inimesed, et nurgatorn oli Raine Karbi peen iroonia.
Praegu räägitakse pidulikkusega Teatriväljakust, ehkki aru ei saa, kus see väljak on. Uus Sakala tuleks aga kõnnitee servast kõnnitee servani, kaoksid ära niigi vähesed puud ja Ernst Peterson-Särgava, väljakust rääkimata.