Laialt levinud arvamus on niisugune, et antiviirus peab kogu aeg töötama. Mina sellega nõus ei ole.
Residentset viirusetõrjet pole ma kunagi kasutanud. Lihtsalt ma ei ole seda kunagi oluliseks pidanud. Siinkohal ei kutsu ma üles antiviirusest täielikult loobuma, viirusetõrje olgu ikka arvutisse installitud ja viiruste definitsioonid uuendatud. Käivita seda vaid siis, kui sul on tõesti vaja midagi kontrollida.
Kontrolli antiviirusega kõiki väljastpoolt saabunud faile. Selle alla käivad netist tõmmatud, emailiga saabunud või sõbra käest mälupulgal/CD’l/MP3 mängijaga/jne saadud failid.
Minul sattuvad nii netist tõmmatud failid kui ka emaili attachmendid kõik ühte folderisse. Töölaual on mul spetsiaalne ikoon mis käivitab antiviiruse ja selle folderi üle kontrollib. Kasutan F-Prot for DOS, mis on kodukasutajale tasuta. Viirusedefinitsioonide uuendusi kontrollin käsitsi vähemalt iga paari päeva tagant.
Võta vähemalt kord nädalas ette arvuti täielik viirusekontroll. Käivita arvuti "safe-mode"’s ja lase antiviirusel kõik failid üle käia.
Kui on vaja mõnd võõrast arvutit viiruste suhtes kontrollida, siis siit leiab hunnikute kaupa erinevaid online-viirusskännereid.
Millist antiviirust kasutada? Seda ma küll soovitada ei oska. Oletan, et Hinnavaatluse foorumitest leiab hea vastuse. Samuti on Eesti blogides sellest juttu olnud.
See on praktika, mis minu jaoks on töötanud. Kas sinul on mingisugune teistsugune arvamus?
No mina arvan siiski teisiti. Mitmed pahalased ronivad isegi süütul veebilehtede sirvimisel masinasse. Sageli juhtub, et saan oma Nod32-lt teate, et üks pahalane sai äsja blokeeritud, üritas brauseri ajutiste failide hulka sättida. Samas ma sel hetkel midagi alla ei laadinud, lihtsalt surfasin. Pahalane ei tule Internetist kasutaja arvutisse ainult niinimetatud tõmbamisel, mil küsitakse kasutajalt, kas avada fail või salvestada see. Tuleb ka muul moel.
Ühesõnaga, kui antiviiruselel puudub reaalajas monitooring, võivad igasugused tegelased arvutisse tulla. Sest et arvuti omanik ei kontrolli 100% kõike, mis arvutisse tuleb. Parem viirusega nakatumist vältida, kui pärast jama klaarida.
Minul näiteks ei roni, ehkki aegajalt külastan ma ka ülimalt kahtlaseid lehekülgi.
Mis tuleb arvutisse, on erinevad küpsised. Lisaks võib brauseri ajutiste failide hulka salvestuda leht, mis sisaldab “ohtliku koodi”.
Sellest, kuidas arvutit aegade jooksul kogunevast rämpsust puhastada, kirjutan ma veel tänase päeva jooksul.